/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
/nginx/o/2012/05/03/1084764t1h0215.jpg)
SOS Lasteküla Eesti Ühingu hinnangul on Eesti inimeste valmisolek võõraste laste kasvatamiseks kesine.
Eesti inimeste valmisolek kasvatada võõraid lapsi on kesine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SOS Lasteküla tegevjuhi Margus Oro sõnul elab praeguse seisuga SOS Lastekülades 200 last, kelle eest hoolitseb 30 ema. Oma kodu ja ema ootel on veel 24 last. "Kuigi oleme sel suvel avamas uut lasteküla Kohtla-Järvel, ei ole see kahjuks siiski piisav, et pakkuda kõigile lastele seda, mida nad kõige enam vajavad – ema hoolt ja armastust," tõdes Oro ning lisas, et eestimaalaste valmisolek hakata kasvatama lapsi, kes on oma vanemad kaotanud, pole kuigi suur.
"Näeme oma töös iga päev, kui raske on leida tublisid naisi, kes oleks valmis jagama oma tähelepanu, armastust ja emotsionaalset tuge ka võõrastele lastele," selgitas Kadi Sumberg, SOS Lasteküla fundraising'u juht. "Loomulikult on need lapsed oma emadele väga tänulikud ja käivad neil külas ka täiskasvanuna – sest ema jääb ju alati emaks."
SOS Lasteküla heategevus- ja teavituskampaania jooksul on maikuus Solaris keskuses 50 annetuskasti, kutsutakse tegema püsiannetust ning 14. mail peetakse keskuses suur emadepäevapidu.
"Soovime sellega tunnustada kõiki Eesti emasid – ükskõik, kas nad kasvatavad iseenda või kellegi teise lapsi. See on kõige suurem ja olulisem töö ning selle tegijaid ei tohiks ühiskondlikul tasandil mitte kuidagi kritiseerida või lahterdada, vaid lähtuda tuleks sellest, et igal lapsel on vaja ema," lisas Sumberg. (BNS)