Ühed lähevad, teised tulevad: Rakverre saabus kaks pagulasperet

Foto: Marianne Loorents

Vähem kui kaks nädalat tagasi kolisid Rakverre järjekordsed pagulased. Kreisilinn valiti Süüriast pärit perekondade koduks põhjusega – eelmised kaks läksid Saksamaale ja maha jäetud korterid vajasid asukaid. Tulijate kohta jagab riik infot piskuhaaval, viidates isikuandmete kaitsele.

Rakverre paigutati elama kaks Süüria perekonda, ühes neist on kolm, teises kaks last. Räägitakse ka haridusest ning töökogemusest. See on kogu info, mida on võimalik tulijate kohta saada.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase ütles, et inimeste kaitseks nende isikuandmeid ja tausta ei avaldata. Veel aasta tagasi, kui Eesti võttis vastu esimesed sõjapõgenikud, edastati infot vabamalt – vanuse, ameti- ja keeleoskuse kohta.

Karin Kase ütles, et kui Eestisse toodi esimesed pagulased, oli ühiskonnas rahutus: inimesed olid mures ja avalik seisukoht oli see, et protsess pole läbipaistev. “Sellepärast avaldasime ka nende tausta. Ühel hetkel olukord normaliseerus ja otsustasime edastada, kui palju inimesi Eestisse on saabunud ning kust nad tulid. Rohkem me infot ei jaga,” rääkis Kase.

Seekord tulnud perede kohta õnnestus Virumaa Teatajal välja uurida, et mõlema pere emad on olnud kodused, üks isa on töötanud kokana ja teine autoremonditöökojas.

Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et pagulaste kolimine linna tähendab sedasama, mida iga pere puhul. “Vaja on leida haridusasutused ja kaardistada, milliseid teenuseid vajatakse. Neile antakse ülevaade, millised on toetused, õigused ja kohustused,” kõneles Suun-Deket.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami lausus, et erinevalt varasematest kordadest said nemad infot tulijate kohta paar päeva enne. “Kahe pere siia tulemise põhjus oli väga lihtne – kuna Rakveres olid kahele perele korterid juba üürile võetud ja nad Saksamaale külla läksid, elamispinnad vabanesid. Selles mõttes midagi ei muutunud, läks kaks ja tuli asemele kaks. Kogu see mehhanism on sama,” rääkis Juhkami.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag tunnistas, et kolimise põhjus oli eluruumide olemasolu, kuid arvestatakse ka omavalitsuse suurust, teenuste kättesaadavust.

Linnapea Mihkel Juhkami ütles, et kuna nendel peredel on lapsed, pidid nad imekiiresti leidma haridusasutused. Saabunud perede puhul tuli leida kahele lapsele lasteaiakoht ja kahele kool. 

“Küsimus ei ole kohtade leidmises, kuid eks see on keeruline kõigile asjaosalistele,” sõnas Juhkami ja lisas, et teema on emotsionaalselt keeruline. “Lastele, kes nendega ühte klassi ja rühma lähevad, nende vanematele. Kunagi ei tea, millised probleemid võivad tekkida. Peab hoidma pöialt, et läheks hästi,” rääkis Juhkami.

Vend ja õde, 11- ja 8-aastane, hakkavad õppima Rakvere reaalgümnaasiumi 2. klassis. Õpetaja tegeleb nendega õppeaasta lõpuni individuaalselt, lisaks pere tugiisikule on neil abiline.

Kui aga mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond, kes lahkus märtsis täies koosseisus Saksamaale, sooviks naasta, siis siia neil tagasiteed pole.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et inimestel on õigus viibida väljaspool Eestit 90 päeva, praeguseks ei ole nad seda aega veel ületanud. “Seotus Eestiga säilib – see tähendab, et neil ei ole võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.” Tema sõnul on tõenäoline, et ühel või teisel moel naaseb osa praegu eemal viibivatest inimestest Eestisse. 

“Seda siis kas vabatahtlikult või tagasisaatmise kaudu. Sellisel juhul ei ole neile enam tagatud tuge eluruumi üürisuhte alustamisel. Nad peavad arvestama võimalusega, et varem üüritud korterite lepingud on lõppenud, mis tähendab, et nad peavad kas ise leidma raha uue eluruumi üürimiseks või arvestama võimalusega, et raha puudumisel jõuavad nad esimese võimalusena varjupaika,” rääkis Raag, kelle sõnutsi on neile ka vastavasisulist infot jagatud.

Rändekava järgi on Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 142 inimest. Iraagist pärit perekond läks vabatahtlikult kodumaale, 31 inimest on Euroopas reisil ning kaks vahi all.

Veebruaris tulnud perel läheb kenasti, ometi võivad ka nemad lahkuda

Kolm kuud tagasi Rakverre saabunud viieliikmelise pagulaspere täiskasvanud on kodused, kuid õpivad eesti keelt. Lasteaiaealine tüdruk lasteaias ei käi, pere vanemad lapsed, 9- ja 13-aastane poiss, õpivad Rakvere gümnaasiumis.

Rakvere gümnaasiumi direktori asetäitja õppealal Kadi Kruusmaa ütles, et kogemused lastega on positiivsed. “Kui poisid saabusid, siis õpetajad teadsid, et tulevad vahvad lapsed, ja rääkisid oma klassi õpilastega teema läbi. Suhted on head, lapsed tahavad nendega sõbrad olla,” rääkis Kruusmaa.

Ta kiitis, et poistele on linnavalitsus leidnud tugiisikud, kes käivad kogu koolipäeva nendega tunnist tundi kaasas.

Selle kohta, kuidas olematu eesti keele oskusega lapsi õpetatakse, ütles Kruusmaa, et neil on tavaline 3. ja 5. klassi tunniplaan. “Esimene asi on ikkagi omandada eesti keele baasoskused. Sõnu õpitakse kõigepealt suuliselt ja siis kirjapilt sinna juurde,” tõi ta näite, lisades, et põhirõhk on ikkagi sellel, et suudetaks suhelda. Kruusmaa sõnul on lapsed nutikad, oskavad üksikuid sõnu – ütlevad tere ja küsivad, kas toidus on sealiha. “Raske on, kuid huvitav ja väljakutsuv,” ütles Kruusmaa lõpetuseks.

Ometi ei pruugi lapsed jääda kooli nimekirja, sest perekond plaanib lahkuda Tartusse, ja seda põhjusel, et ülikoolilinn annab 60 eurot riiete ostmiseks rohkem kui Rakvere.