Kairit Pihlak, Rakvere abilinnapea: “Kindlasti ei vaata linna kultuurijuhid lakke ega mõtle ise välja, mida rahval vaja on”

Kairit Pihlak. Foto: Erakogu

Tore, et viimasel ajal on hüppeliselt kasvanud Rakvere inimeste huvi kohaliku kultuurielu vastu. Et emotsionaalseid ning erineva meelsusega arvamusavaldusi on olnud palju, siis on mõistetav, et aruka kriitika ja tunnustava suhtumise kõrval on esinenud ka möödarääkimist ning vääriti tõlgendamist. Püüan abilinnapeana veel kord selgitada linna seisukohta ja tegevushoiakuid.

Rakvere linna kultuuripoliitika on selge: linn toetab kultuuriseltside tegevust ning nende eestvedamisel toimuvaid sündmusi. Rakvere kultuurikeskus ei ole sündmuste korraldamise monopol, vaid partner kõikidele tegijatele, kes siin linnas midagi positiivset korda tahavad saata. Selline on aegade jooksul välja kujunenud poliitiline kokkulepe, mis kajastub seltside toetamise korras, linna eelarves ja kultuurikeskuse põhimääruses.

Kultuurikeskuse töö on eelkõige linnas toimuvate sündmuste koordineerimine, reklaamimine ja võrgustiku koostöö toetamine. Lisaks korraldab kultuurikeskus ise ligi 30 üritust aastas vastavalt eelarve võimalustele ja osalejate huvile. Sellises kultuuripoliitilises keskkonnas on linnas välja kujunenud võimalused muusika, kunsti, tantsu ja teatri harrastamiseks täiskasvanutele, alustades puhkpilliorkestrist ja koorilaulust ning lõpetades ajaloolise tantsu ja metallehete valmistamisega.

Kultuuri tarbimise võimalusi pakuvad linnarahvale eraettevõtted, mittetulundusühingud, üleriigilised kontserdiorganisatsioonid ja lisaks Rakvere kultuurikeskusele ka Rakvere muusikakool ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu.

Kindlasti ei vaata linna kultuurijuhid lakke ega mõtle ise välja, mida rahval vaja on, vaid rahvas otsustab oma huvide üle ise ja algatab vastavad tegevused. Linn toetab nii nõu, jõu kui ka võimalusel ruumidega. Mitte keegi ei tohiks oma häid ideid tagasi hoida. Kui napib suutlikkust neid ise ellu viia, aga asi on seda väärt, siis kultuurikeskuse abiga võib ka kõige originaalsema idee teoks teha.

Just sellistes tingimustes on alguse saanud meeste tantsupidu, punklaulupidu, ööjooks, balletifestival, kodukohvikute päev, Kamalammas, salaaia kontserdid. Eeloleval suvel toimuvad rulluisufestival, mõõga ja mantli päev ning kümned muud algatused.