:format(webp)/nginx/o/2009/04/23/167498t1h7f25.jpg)
Rakvere kultuurikorraldus on olnud päevakorras viimastel Virumaa Teataja veergudel eri ajakirjanike ja muidu pealtvaatajate arvamuste virvarris.
Kas tõesti on kõik nii lootusetult paigast ära ehk ei toimu siin suurt midagi ja perega pole nädalavahetusel linnas kuhugi minna? Liiga primitiivne on see väide.
Rakvere linna eelis ongi paljude teiste linnadega võrreldes see, et asukoht võimaldab käia üritustel üle vabariigi. Meie linna eelarve ja ressurss ei võimalda kõiki kultuuritegevusi iga nädal korraldada. Kui võtame ette maakonna kultuurimajade igakuise tegevuse loendi leheveergudel, siis näeme, et Rakvere kultuurikeskuse kava pole mitte kõige halvem.
Tõsi ta on, et hiilata pole meil millegagi. Aga tegutsetakse vastavalt oma võimetele ja võimalustele ning siinkohal on kahju, et seda ei tajuta. Või jääb see tajumine puuduliku info taha?
Ei ole vaja lugeda jätkuvalt üles meie suurüritusi, sest osa neist ei toimu regulaarselt ja on kinni korraldajate isikus, nende ajakavas ja rahaeraldistes. Siiamaani on Rakvere linn suhtunud kõikidesse taotlustesse positiivselt. Alati saab küsida, miks ei olda rahul. Ja millega konkreetselt?
Mida teeksin teisiti?
Mina taastaksin vallimäe funktsionaalsuse tema ilus ja ka puudustes (jaanituli, volbriöö, suvetuurid jne).
Rakvere linna päevade algus ja/või lõpp olgu Keskväljakul suure kontserdiga Eesti tuntuimalt bändilt, linna promenaadil kõlagu suviti laupäeviti puhkpillimuusika jne.
Kõigil meil on ideid ja saagu need teoks.
Rakvere kultuurikava võiks võrrelda teiste Eesti linnade kavaga, vaevalt leidub sealgi (Paides, Türil, Tapal, Põlvas, Võrus – valik suvaline) midagi sellist, mis sunniks ikka ja jälle küsima, kas meil on asjad pahasti.
Kindlasti mitte. Kõik on üks ja seesama. Kõigile neile, kes kurdavad, et perega pole kuhugi minna, soovitan olla kodus ja leida sealt see väärtus, mida hoida, korrastada ja armastada.