Linnajuhid ei saa olukorraga hakkama

Rasmus Kits Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Ma pole nii ülbet linnajuhi seisukohta varem vist isegi kuskilt lugenud. Küll on hea, et varsti on valimised. Kuidas on võimalik, et abilinnapea ei tea, mis on tema töökohustused? Julgus seda ajaleheveergudel tunnistada väärib muidugi tunnustamist.

Mis kultuurisündmustest me räägime? Rakveres ei toimu ju enam pea mitte midagi. Reklaam on olematu. Tänapäevaseid meediakanaleid ei kasutata. Kuulutus Kroonikeskuse reklaamitahvlil ei ole mitte mingi reklaam. Vaatasin üle näiteks Rakvere kultuurikeskuse Facebooki-lehe. Aprillis kaks sündmust, märtsis mitte ühtegi, veebruaris kaks sündmust, jaanuaris, detsembris mitte ühtegi jne-jne. Kas seda on vähe või palju? Vaatasin üle Rakvere linna kodulehel oleva kultuurikalendri. Kas kalendris kajastatud teatrietendused ja kinoseansid kvalifitseeruvad igaüks eraldiseisvaks kultuurisündmuseks? Kui palju on kalendris sündmusi, mida korraldab Rakvere kultuurikeskus, mitte mõni eraalgatus (nt väga tubli ja aktiivne Buena Vista Sofa Club)? Nii naljakas, kui see ka ei ole, siis endine linna kultuurispetsialist suutis juba praegu enne eraalgatusliku ürituse toimumist tekitada väga palju avalikku arutelu, vastukajasid, meeleavaldusi, mis on reklaami mõistes väga heaks eeskujuks. Paljud teavad, mis üritus on tulemas ja mis on selle sisu. Kas sama saab öelda ka linna korraldatavate ürituste kohta?

See jutt, et linn näitab HEV-laste puhul initsiatiivi, on täielik jama. Võin kinnitada, et linn ei tee sisuliselt eriti midagi: kõik võimalused tuleb lapsevanemal endal välja ajada ja linna tugi on minimaalne. Nõustajad-konsultandid laiutavad lihtsalt käsi ja ütlevad: “Raha ei ole. Inimesi ei ole. Töötajaid ei ole. Eripedagoogilist personali ei ole. Väikeklassi loomise võimalust ei ole.”

Haridusasutuse juht laiutab käsi ja ütleb, et lihtsalt pole spetsialiste, keda palgata. Sotsiaalabikeskuse juht laiutab käsi ja ütleb, et tugispetsialiste, keda palgata, lihtsalt pole. Sotsiaalosakonna juhataja on võimetu probleemi lahendama, jagab lapsevanemale lihtsalt lakoonilisi juhiseid, mida kõike peab vanem oma lapse jaoks tegema. Ei mõelda sellele, et ehk puuduvad lapsevanemal kogemused, oskused, võimalused. Milleks meil on vaja selliseid ametnikke?

Kui isegi osal spetsialistidel on tahe olukorda lahendada, siis kuskile see siiski kõik takerdub ja ainult lapsevanem on see, kes peab olukorda juhtima ning selle eest hea seisma, et ametnik oma töö ikka tehtud saaks. Miks see nii on? Kas ametniku töö eest vastutab ja järelevalvet ning meeldetuletusi korraldab lapsevanem või vastutab linnajuht?

Rakvere linnajuhid ei saa olukorraga hakkama ja HEV-hariduse korraldamise eeskujulikkusest on küll vara rääkida. Pigem võib öelda, et tehakse esimesi tublisid samme olukorra tegelikuks lahendamiseks.

Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket:

"Rasmus ütleb  õigesti, et meil on keeruline luua kohe vajalikke teenuseid, sest reaalselt puuduvad inimesed – eripedagoogid, tugiisikud, kes saaksid asuda  päeva pealt tööle erivajadustega inimestega.

Ametnikud saavadki suunata, juhendada ja lapsevanemaid toetada, kuid kahjuks jäävad ametnike käed lühikeseks erasektoris teenuste arendamisel. Viimastel aastatel on linn parandanud palju HEV-laste heaolu arvestavalt, kuid meil on alati võimalus areneda. Sotsiaalvaldkonna ja väikeklassi õpetajaid on keeruline leida, kuid meie haridusasutused on valmis seda tegema, vaadates Kungla lasteaia ja Rakvere põhikooli spetsialistide tööpakkumisi.

Sotsiaalvaldkonnas on palju teha ja arendamist, kuid asjad arenevad koostöös, mitte süüdistades. Sotsiaalvaldkonna arendamiseks on planeeritud kolmanda sektori koostöökohtumine juba 16. mail. Ootame kõiki, kes soovivad panustada valdkonna arendamisse."