Põhiviga on selles, et pole inimest, kes ühendaks linnarahvast ja kutsuks ühistele tegudele. Saan öelda, et linnas puudub kultuurijuht, kes juhiks protsesse ja teeks koostööd Targa Maja inimestega ühise poliitika elluviimiseks.
Kultuurijuht peab oskama suhelda ka kõigi kultuuritegijatega, et säiliks põlvkondadevaheline side. Ta peaks kultuurihoovusi viis või kümme aastat ette nägema ja seda tugeva perspektiiviga, tegelema sisuliste asjade suunamisega. Kultuurielus peaks asi olema lihtsalt lahendatud – Targas Majas asuv abilinnapea peaks tegelema kultuuri rahastamisega ja kultuurijuht kultuuri juhtimisega. Kui kõik teevad kõike, ei tee keegi kõigest midagi kokku.
Räägime esinduskollektiivi prooviruumidest. Abilinnapea ütles, et Tarvanpääl on võimalus käia Rohuaia lasteaias trenni tegemas.
Rohuaia lasteaia saalil ei ole ruumi mõttes tantsutrenni tegemise seisukohast midagi viga. Kuid lasteaed on valve all olev hoone ja seal tuleb arvestada kodukorraga.
Mõeldamatu on kultuuritegijate olukord: peale tantsuproovi peab 20 inimest mahtuma korraga ühte duširuumi ning naised ja mehed peavad kasutama sama tualettruumi. Proovi lõppedes tekib olukord, kus see inimene, kes esimesena pesemas käis, on juba ammu läinud, kui viimane pesija lõpetab. See pole normaalne ja selline ruumide kasutus ei anna inimesele tunnet, et tema kultuuripanust väärtustatakse.
Ometi on plaan ehitada Arvo Pärdi keskus vanasse spordikirikusse, kus saavad ka kultuurikollektiivid harjutada.
See teema tundub mulle esialgu kellegi uitmõttena, sest olgem ausad, inimesed, kes selle maja tingimusi teavad, saavad aru, et sellistes ruumides, kus sümfooniaorkestergi lavale ei mahu, kontserte ei korralda. Rääkimata sellest, et ühendada kontserdisaal tantsuteemaga. Tants vajab trennideks suuremaid ruume, et kavasid kokku panna. Tantsijad on selline rahvas, kes on võimelised ka kitsastes oludes tegutsema, kuid aasta ringi pole sisulist tööd selles majas teha võimalik, sest tants vajab õhku ja kaugelt vaatamist, et mõista, mida sellega öelda tahetakse.