Eile arutles Palmses saalitäis kohaletulnuid selle üle, mida teha, et Lääne-Virumaa tühjaks ei jookseks. Olukord pole meil küll väga hull, kuid tendents rahva väljarändele täiesti tajutav.
Juhtkiri: Linna lähedal maal
Virumaa Teataja kiidab niisuguse teema püstitamist ning konverentsi esinejate valikut. Kuid igaüks mõistab, et probleem puudutab kogu Eestit. Meil käib pikemat aega aktiivne linnastumine, mis viib rahva Tallinna ja selle ümbrusesse, alles hiljuti ületas Viimsi valla rahvaarv Rakvere linna oma.
Keegi ei küsi elukvaliteedist ja kaunist ümbrusest, kui põhiküsimuseks on töö ja selle eest saadav palk. Meil töökohti justkui jätkuks, kuid ilmselt on palgad nadid, Eestis oleme selle näitajaga kindlasti allpool keskmist.
Nii lähevadki spetsialistid minema, õpetajad jäävad pensionile ja arstid lähevad Soome. Üks Soome lahkuv perearst ütles ju otse välja, et ta pole õppinud bürokraadiks, vaid arstiks, ja siin tuleb süstimise asemel pabereid täita. Lehekuulutusest saab lugeda, et Rakvere haigla otsib erakorralise meditsiini osakonna arsti. On ju traumapunkt koht, kuhu igaühel võib äkki asja olla ja sekeldusi seal jätkub.
Lääne-Virumaa asub linna lähedal maal, tõdeti eilsel seminaril. Ka Eesti asub “linna lähedal maal”. Soomes töötab peagi juba paari Rakvere linna jagu eestimaalasi. Ja nad on üliõnnelikud.
Üks end Soome tööle asutanud mees rääkis poesabas, et ta ei kujuta ette, miks eestlased üldse Eestis töötavad. Soomes on palju suurem palk, sotsiaalsed garantiid ja mõnus keskkond, kuid mis põhiline, seal on nüüd odavamgi, kui toiduainetest kõnelda. Siin nõudepesijana töötanud naine avas aga Helsingis kohviku ning särab õnnest – ta ei pea enam kaupluses käies hinnasilte vaatama.
Kuidas sa siin siis inimesi kinni hoiad? Patriotism üksi lauda ei kata.