Eile Palmses Lääne-Viru maavalitsuse korraldatud rahvastikuteemalisel seminaril “Rahvaga või rahvata maakond?” tunti muret maakonna rahvaarvu vähenemise pärast.
Lääne-Virumaa – hea koht lahkumiseks?
30. märts 2011, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ütles, et konverentsi teema tulenes murest mitte ainult maakonna, vaid ka kogu Eesti tuleviku pärast.
Vallbaumi sõnul mõtleme küll isikliku heaolu plaanis, kuid me ei mõtle, milline tulevik on meil rahvana.
Tema hinnangul on väikese eesti rahva esindajal privileeg olla üks miljonist, kel lasub vastutus hoida oma unikaalset keelt ja kultuuri. “Riigi väiksus ei ole kompleks, vaid uhkus,” rõhutas maavanem.
Ta lisas, et seminari idee on ennetada süvenevat probleemi ning juhtida tähelepanu meile endile ja meie võimalustele hoida oma kodupaika elavana.
Siiri Silm Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist tutvustas regionaalset pendelrändeuuringut ning märkis muu hulgas, et kui kõrgharidusega inimeste osatähtsus on suurem suurtes keskustes, siis näiteks saunu on maapiirkondades rohkem.
Uuring näitas, et tugev linn tagab ka tugeva tagamaa, kuid Siiri Silm soovitas uued asumid rajada olemas asumite ja taristute lähedale, mitte põllumaale ja looduskeskkonda.
Ta märkis, et viis protsenti elanikkonnast vahetab suveks alalist elukohta, Lääne-Virumaal liigutakse põhiliselt mere äärde.
Arutelul selle üle, miks on Lääne-Virumaal hea elada, tõid osalejad välja, et maakonnal on küll hea ja looduslikult kaunis asukoht – asume n-ö linna lähedal maal, kuid teisalt on siit ka sellevõrra lihtsam ära minna.
Leiti, et kuigi on olemas ettevõtted, kes vajavad pidevalt spetsialiseeritud tööjõudu, pole seda tööjõudu peale kasvamas ega tulemas, sest paljud noored ei võta ametikoolis omandavaid oskusi tõsiselt või lähevad lihtsalt välismaale.
Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo muretses selle pärast, et lähiajal on paljudes koolides oodata õpetajate puudust, sest paljudel pedagoogidel läheneb pensioniiga ja noori õpetajaid asemele võtta pole.
Omaette teemana kerkisid esile Lääne- ja Ida-Virumaa erinevused ning mõtiskleti selle üle, kas me oleksime valmis ühinema.
Rahvas arvudes
• Rakvere linnas elab 16 886 inimest, Tapa vallas 8611, Vinni vallas 5255, Kadrina vallas 5248, Väike-Maarja vallas 5056, Tamsalu vallas 4249, Sõmeru vallas 3717, Kundas 3680, Haljala vallas 2771, Rakvere vallas 2222, Vihula vallas 1971, Rakke vallas 1822, Laekvere vallas 1715, Viru-Nigula vallas 1293 ja Rägavere vallas 973 inimest.