Relvasmugeldajad võivad pääseda kahju hüvitamisest

Foto: Toomas Herm

Vandeadvokaat Küllike Namm pani tänasel jätkuistungil pommi, küsides prokurörilt, keda on kohtueelses menetluses kannatanuna üle kuulatud. Riigiprokurör Laura Vaik oli sunnitud vastama, et mitte kedagi.

Samas viitas riiklik süüdistaja, et seadus lubab kannatanut kaasata protsessi selle igas staadiumis. Nammi hinnangul, millega nõustus ka kohtunik Heli Väinaste, on sel juhul üle 3000 euro suuruse tsiviilhagi esitamisega hiljaks jäädud.

Vandeadvokaat Andrus Repnau ütles, et kui kannatanut polnud, siis ei saanud tagada ka tema seadusest tulenevaid õigusi. Kaitsja viitas, et prokuratuuril on võimalus süüdistus tagasi võtta ja parandused teha. Riiklik süüdistaja palus pooletunnist vaheaega, kohus selle palve ka rahuldas.

Pärast vaheaega ütles riiklik süüdistaja, et kaitseväe esindajat selles kriminaalasjas üle kuulatud pole, küll aga peaks olema e-kiri, kus prokuratuur on kaitseväe esindajale tutvustanud võimalust kriminaalasja toimikuga tutvuda. Seega on kaitsevägi allutatud menetlustoimingule, mis juriidiliselt tähendab kannatanu staatust.

Riigiprokurör Laura Vaik tunnistas, et vaheajal tal dokumenti leida ei õnnestunud, kuid lubas selle kohtusse tuua järgmisel istungil, mis on kavandatud 29. maile. Kui see dokument on olemas, siis Vaigu sõnul pole vaja kaitseväge kannatanuna enam protsessi kaasata.

Ka jäi Vaik vastupidiselt kolme vandeadvokaadi hinnangule seisukohale, et Roman Lukasel ja Ain Kabalil oli õigus kaitseväge esindada. Lukasel tulenes esindusõigus seadusest ehk kaitseväe üksuse juhi kohustustest ja õigustest. Kabal sai riigiprokuröri sõnul esindusõigused volikirja alusel.

Kohtunik Heli Väinaste teavitaski istungi alguses osapooli, et eelmisel päeval, natuke aega pärast istungi katkestamist, sai kohus kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase allkirja kandva dokumendi, kus volitati kaitseväge esindama Ain Kabal.

Vandeadvokaat Küllike Namm ütles seadusesätetele ja kaitseministeeriumist saadud päringu vastusele tuginedes, et see dokument volitab esindama Eesti riiki, mitte kaitseväge. Kaitseväge saab vabariigi valitsuse kinnitatud põhikirja alusel esindada vaid selle juhataja. Nammi sõnul on tekkinud olukord selline, et kui kannatanu on Eesti vabariik, siis tuleb süüdistust muuta, kui kaitsevägi, siis tuleb kohtusse kutsuda kindral Riho Terras.

Istung jätkub 29. mail, kus võtmeküsimuseks on, kas riigiprokuröril õnnestub leida dokument, mis tõendaks kaitseväe menetlustoimingutele allutamist ehk kannatanu staatuse saamist.

Kahel kohtupäeval, kus sisulise aruteluni ei jõutudki, käis mitmel korral läbi tõik, et kaitseväe esindajad, on nad siis kannatanu esindajad või mitte, kriminaalasja vastu mingit huvi ei tunne. Ometi on kaitseväele tekitatud kahju üle 3000 euro. Aga ilmselt on kaitseväel maksumaksja raha laialt käes ja suurte arvude seaduse järgi on 3000 piisk meres.

Eile algas Rakvere kohtumajas istung, kus riigiprokuratuur süüdistab kolme meest erinevate tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegudes.