Vene kooli kaitsjad levitavad Euroopasse valet

Tapaskije Vesti märtsinumber ei meeldinud vene koolide eest võitlejatele. Foto: Arvet Mägi

Venekeelse hariduse eest seisjad saatsid kaebekirja kõrgetele rahvusvahelistele ametimeestele, paraku sisaldab see kiri aga ebatäpsusi ja ka lausa valet.

Ühenduse Vene Kool Eestis nõukogu saatis eelmisel nädalal kirja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikule Thomas Hammar­bergile ja OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikule Knut Volle­baekile, milles viidatakse Eesti võimude väidetavatele rikkumistele inimõiguste ja laste õiguste vallas seoses vene koolide ümber toimuvaga.
Kirjas on ära toodud ka süüdistusi nii Rakvere ja Kunda linnajuhtide kui Tapa vallajuhtide aadressil.

Ajaleht löögi all

Rakvere linnavõimu süüdistatakse peamiselt selles, et hoolimata kohtuotsusest, mis tühistas volikogu otsuse Rakvere vene gümnaasiumi ja Rakvere gümnaasiumi liitmise kohta, võttis volikogu sama otsuse uuesti vastu.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul ei leidnud kohus koolide liitmises midagi kurja, kuid märkis, et otsus ei olnud piisavalt põhjendatud.

“Põhjendasime nüüd märksa põhjalikumalt,” kommenteeris ta koolide uut liitmisotsust. Linnapea sõnul on aga juba olnud kuulda, et vene gümnaasiumi õpilaste vanemad kavatsevad ka selle otsuse kohtusse kaevata.

Tapal süüdistavad kirja autorid Tapa venekeelset vallalehte Tapaskije Vesti selles, et märtsikuu numbri ilmumist hoiti nädala võrra kinni, et seal ei ilmuks gümnaasiumi hoolekogu venemeelsed seisukohad.

“See on sulaselge vale,” teatas Tapaskije Vesti toimetaja Samuel Golomb, kes asus pärast enam kui aastapikkust vaheaega taas sellesse ametisse 17. märtsil, päev enne seda, kui ajalehe märtsinumber oleks pidanud ilmuma.

Golombi sõnul ei olnud lehe materjalid koos ja kokkuleppel vallavalitsusega lükati lehe ilmumine 25. märtsile.

“Eelmiselt toimetajalt “päranduseks” saadud kolme loo hulgas ei olnud midagi kooliga seonduvat,” rääkis Samuel Golomb.

10. märtsil oli venekeelses Delfis ilmunud Tapa vene gümnaasiumi hoolekogu ja Tapa vallavolikogu liikme Maksim Butšenkovi ning hoolekogu liikme Svetlana Obozenko sõnavõttudel põhinenud artikkel sellest, et Tapal surutakse vene koolis ebaseaduslikult eesti keelt peale.

“Ma ei näinud põhjust suure hilinemisega seda Delfi artiklit vallalehes avaldada, küll aga andsin sõna Tapa vene gümnaasiumi direktorile Henry Kallastele selle artikli kommenteerimiseks,” selgitas vallalehe toimetaja Golomb.

Kallaste meenutas oma artiklis, et Tapa vene gümnaasiumis on juba aastaid edukalt tegeldud keelekümblusega, näiteks 2010. aasta 17st lõpetajast 14 jätkas oma haridusteed ning kõik nad sooritasid riigieksamid eesti keeles, samas on lapsevanematel valikuvõimalus – kas panna oma laps õppima keelekümblusklassi või tavalisse venekeelsesse klassi.

Eestis kehtivad seadused näevad niikuinii vene koolides ette järkjärgulise ülemineku eestikeelsele õppele. Kallaste väitel lubas aga Maksim Butšenkov oma valijatele, et Tapal eestikeelsele õppele üle ei minda.

Lapsi pole

Samuel Golomb oli volinikele saadetud kirjas toodud süüdistuse pärast ülimalt pahane. “Volinik ju ei tea, mis Tapal toimub, ja võibki mõelda, et venelasi ahistatakse,” lausus ta nördinult.

“Kui me viime mingeid fakte Euroopa tasemele, siis peavad need olema täpsed ja kontrollitud,” lisas mees.

Kunda kooli süüdistatakse aga selles, et seal on lõpetatud laste vastuvõtt venekeelsesse esimesse klassi ja lapsed peavad õppima eesti keeles.

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et Kundas ei ole venekeelset esimest klassi avatud juba päris mitu aastat, sest lapsi lihtsalt ei ole. “Üks-kaks last, mullu sügisel ei olnud  ühtegi tahtjat,” selgitas linnapea. “Mingit ahistamist ei toimu, käib integratsioon – lasteaed on meil eestikeelne, lapsed saavad eesti keele selgeks ja tahavadki eesti klassis käia,” lisas ta.

Kunda ühisgümnaasiumis õpetatakse vene keeles praegu VI-IX klasse, kahes liitklassis on kokku paarkümmend last.

Volinikele saadetud pöördumise autorite meelest peavad koolis toimuva üle otsustama hoolekogud lastevanemate esinduskogudena ning valitsus ega haridus- ja teadusministeerium ei tohiks koolide õppekavadesse sekkuda.

“Riiklike asutuste, näiteks haridus- ja teadusministeeriumi esindajad lubavad endale teha avaldusi, milles räägitakse, et küsimus koolide üleminekust eesti keelele on juba otsustatud. Taolised avaldused viivad õpilaste vanemad (Eesti venekeelse kogukonna esindajad) segadusse,” seisab ühenduse Vene Kool Eestis nõukogu kirjas.

Tapa vene gümnaasiumi direktor Henry Kallaste selgitas oma ajalehes Tapaskije Vesti ilmunud artiklis aga, et otsuse vene koolide gümnaasiumiklasside järkjärguliseks üleminekuks eesti keelele võttis valitsus vastu juba 2000. aastal ja esialgselt oli tähtajaks märgitud 2007. aasta, hiljem pikendati tähtaega 2011/2012. õppeaastani.

• Ühenduse Vene Kool Eestis nõukogu loodi mullu 25. septembril Tallinnas toimunud konverentsil “Vene kool Eestis”.
• Nõukogu eesmärgiks on venekeelse koolihariduse toetamine ja arendamine Eestis.