Haljala vallast leitud säilmed teevad ajalugu

Haljala vallas leitud säilmed. Foto: Erakogu

Esmaspäeva pärastlõunal ütles siseminister Andres Anvelt riigikogu liikmete arupärimisele vastates, et andis politseile suunise arutada säilmetega seonduvat koos muinsuskaitseameti ja kohtuekspertiisi instituudiga.

Järelepärimine kannab pealkirja “Tundmatute haudade seadusevastasest kaevamisest PPA (politsei- ja piirivalveamet – toim.) töötajate poolt”.

“Eestis tuleb pea igal aastal ette juhtumeid, kus kaevetöödel leitakse inimskelette või nende jäänuseid,” öeldakse arupärimises. “Asjast teavitatakse politseid ning politsei teostab ise kaevamised ja toimetab luud Eesti kohtuekspertiisi instituuti (EKEI). Eriti kui tegu on mitme isiku skelettidega, mis leitakse kaevetöödel, on väga suur tõenäosus, et tegemist on kas sõjahaua, inimsusevastase kuriteo ohvrite haua või koguni varasema, isegi muinasaegse matmiskohaga. Isegi kui tegemist on mõne kuriteoohvriga, sisaldab olulisi andmeid võimaliku kuriteo kohta leiukontekst, luude täpne asend, võimalikud skeletiga säilinud esemed jne. Luude väljakaevamine asjatundmatu isiku poolt hävitab või kahjustab leiukonteksti väga oluliselt ja muudab enamikul juhtudel võimaliku tuvastamise oluliselt raskemaks, tihtipeale ka võimatuks.”

Edasi viidatakse arupärimises muinsuskaitseseadusele, mis näeb ette taolistest leidudest ametkonna teavitamist ja kaevetööde peatamist. “Politseil ei ole sellisel juhul üldse rolli,” kirjutatakse arupärimises ja viidatakse, et analoogseid juhtumeid on ette tulnud korduvalt – politsei kaevab luud üles ja transpordib Tallinna kohtuekspertiisi instituuti. “EKEI laborist ei saa muud teavet kui ehk maetud isiku sugu ja umbkaudne vanus,” öeldakse arupärimises.

Arupärimises viidatakse, et selle ajendas näide Lääne-Virumaalt, kus Haljala vallas on politsei välja kaevanud seitsme isiku luustikud. Ka viidatakse sellistele väljakaevamistele teistes kohtades üle Eesti.

“Sarnasel moel kaevas politsei 2012. aastal Filtsi teel leitud luustikke välja ja saatis neid Toomas Daumile matusebüroosse,” tuuakse arupärimises näide Tallinnas juhtunust. Õnneks Daum teadis, kuidas käituda, ja helistas muinsuskaitseametisse. Lugu päädis sõjahauda maetud isikute piduliku ümbermatmisega.

Arupärimine on vormistatud Eerik-Niiles Krossi nime all, kuid sellele on alla kirjutanud näiteks Igor Gräzin, Johannes Kert ja Ants Laaneots.

Eerik-Niiles Kross Foto: Meelis Meilbaum

Eerik-Niiles Kross ütles riigikogus, et arupärimine on positiivselt hõlmav. “Tahtsime lihtsalt tähelepanu juhtida sellele probleemile,” sõnas ta. “Me ei süüdista politseid milleski ja me mõistame nende soovi uurida võimalikke kuritegusid. Lihtsalt loodame, et siseministeerium on seda probleemi teadvustanud, ning üsna lihtsa väljaõppe või õppepäevade ja infovahetuse korras peaks selle saama tegelikult lahendatud.”

Siseminister tänas arupärimise esitajaid. “Siseministrina tihtipeale selliste väga oluliste telgitagusteni ei näegi – ei teagi, et midagi niisugust on,” ütles ta ja lisas: “Hea koolivend, tänan sind, tookord, kui sa mulle helistasid, siis võtsin kohe politseiga ühendust.”

Anvelti sõnul andis ta politseile täiendava suunise, et küsimust arutataks koos muinsuskaitseameti ja kohtuekspertiisi instituudiga, täpsustamaks koostööd tundmatute haudade ja luustike leidmisel ning kaardistamaks kitsaskohad ja võimalikud lahendused.

Siseminister Andres Anvelt. / Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Siseminister viitas koostöölepingule muinsuskaitseameti ja PPA vahel ning muinsuskaitseameti koostatud koolitusmaterjalile. Viimase alusel on eelmisel aastal tehtud kolm koolitust, milles osales umbes 70 politseiametnikku. “Jällegi, ma tahan öelda: hea, et see probleem on tõstatatud, sest seni oleme muinsuskaitseametiga rääkinud lepingus näiteks sukeldumisest ja muudest asjadest, aga lihtsatest haudadest, mida Eestis on meie geograafilise asukoha tõttu läbi ajaloo kindlasti palju, meie maas ja pinnases, ei olnud rääkinud,” tõdes siseminister.

“Muidugi on politsei valmis kaasama, vastavalt sündmuskohale, muinsuskaitseameti spetsialiste,” jätkas Anvelt. “Aga siin on kindlasti eeldus see, et nad on oleksid vajaduse korral võimelised reageerima ööpäev läbi. Sellisel juhul on vajalik operatiivne reageerimine, muidu kannatab politseitöö operatiivsus. Jällegi punkt, mille peale politsei- ja piirivalveamet peab mõtlema, kuidas tulevikus selliseid olukordi paremini lahendada.”

Siseministri sõnul juhindub politsei oma tegevuses seadustest ja eraldiseisvat juhendit muinsuskaitseameti kaasamiseks seni kehtestatud ei ole. “Jällegi üks teema, mida peaks arutama,” lisas Anvelt.

“Juhul kui inimluude leidmisel on alust arvata, et tegemist on kuriteoga, alustab politsei menetluse kohe ning määrab luude kuuluvuse, sealhulgas selle, kas need kuuluvad inimesele, vanuse ning võimaliku surma põhjuse tuvastamiseks kohtuantropoloogia ekspertiisi,” selgitas minister. “Kuriteole viitavate asjaolude puudumise korral algatatakse haldusmenetlus, mille raames määratakse samuti ekspertiis. See tehakse juhul, kui sündmuskohal ei ole alust arvata, et see võib olla kuidagi vägivallaga seotud, nagu kahjuks meil tihtipeale juhtub, kui leitakse luustik, mis kuulub inimesele, kes on näiteks ära kadunud – vanemad inimesed on läinud metsa ja on vahel aastaid kadunud, ka selliseid on leitud –, ja sündmuskohal on näha näiteks luustiku paiknemise järgi, et tegu võib olla loomuliku surmaga.”

“Kui läheme selle konkreetse Haljala valla kaasuse juurde, siis kõnealuse juhtumi puhul alustati tõesti 4. juulil 2016. aastal Rakvere politseijaoskonnas haldusmenetlus sellest, et 29. juunil leiti Lääne-Virumaal Haljala vallas Vanamõisa külas Halver Puit OÜ territooriumilt asfalteeritud platsi alt ühe meetri sügavuselt mullast vähemalt kahe inimese luud ning luude fragmendid,” rääkis siseminister. “Määrati ka ekspertiis ja EKEI koostatud meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt kuuluvad ekspertiisiks esitatud luud ja luude fragmendid vähemalt seitsmele inimesele. Luude selekteerumise, fragmenteerumise tõttu ei ole tundmatute isikute surma põhjus kohtumeditsiinilise meetodikaga määratav. Kuna luud olid pehmetest kudedest vabad, ei ole isikute surmaaeg ka täpselt määratud. Visuaalse vaatluse järgi, arvestades luude säilimise astet, ei ole välistatud, et tundmatu isiku surm võis saabuda orienteeruvalt 25–75 aastat enne lahangut. Kuivõrd minule teadaolevalt puudus alus oletada, et isiku surm saabus kuriteo tagajärjel, siis kriminaalmenetlust ei alustatud. Luude fragmentide leidmise kohas ei viidanud ükski asjaolu sellele, et tegemist oleks võinud olla arheoloogilise matmispaiga või sõjahauaga.”

Anvelti hinnangul on Haljala juhtumi puhul küllalt õppematerjali selleks, et tulevikus selliseid olukordi vähendada või üldse ära hoida. Siseministri sõnul ei saa politseilt nõuda eriteadmiste omandamist stratigraafias, luude säilimise asjus eri keskkondades ja nii edasi. Küll aga võiks Anvelti sõnul plaanida mingite iseloomulike tingimuste või olukordade väljaõpetamist politseiametnikele, mille järgi neil on suurendatud alus määrata seda, millal tasuks kaasata näiteks muinsuskaitseeksperti.

Küsimusele, kas oleks vaja muuta seadust, vastas minister, et ei tea. “Tuleb analüüsida, vaadata, kas on vaja reguleerida midagi seadusandlikul tasandil või on elu tõesti pidevas muutumises ja sellised koostöölepingu vormid on paremad,” ütles Anvelt ja lisas, et sellega peavad tegelema spetsialistid mõlemalt poolt. “Üks pool – politseiuurija, kes vaatab menetluslikust seisukohast. Kui ta teeb teistpidi vea, ja uurimine võib venima hakata sellepärast, et algselt arvatakse, et tegemist on muinsuskaitselise väärtusega luustikuga, tegelikult on hoopis mingi teine, näiteks allilmategelane, kes on paar aastat tagasi kaduma läinud, ja aeg läheb. Siin ma usaldaks spetsialiste nende lahenduste kirjeldamisel ja leidmisel.”

Eerik-Niiles Kross tänas siseministrit vastamast ja viitas, et vahepeal on Haljala vallas juhtunuga analoogne juhtum olnud ka Viljandimaal.