Riigikogu keskkonnakomisjon arutab tänasel istungil metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu.
Metsa- ja looduskaitseseaduse muutmise plaan ei paranda olukorda
16. mai 2017, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatused, mida keskkonnaministeerium metsaseadusesse kavandab, ei aita probleeme lahendada, vaid pigem tekitavad neid juurde ja süvendavad, konstateeris metsanduslikke ekspertiise ja konsultatsioone pakkuva Metsaeksperdi juhataja Peep Põntson.
“Kõik eelnõuga kavandatavad muudatused on väga ulatusliku mõjuga,” lausus ta ja lisas, et eelnõu on väga toores.
Metsaseaduse eelnõu seletuskirjas ei käsitle mitme muudatuse põhjendus olukorda terviklikult, mis tekitab küsimuse, kelle huve need esindavad – kas riigi ja rahva või ettevõtete omi? Peep Põntson juhtis riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud ettepanekus tähelepanu kuusikute turberaie lubamise otstarbekusele. “Plaanitavad muudatused on praegusel kujul kahjulikud nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult,” lausus ta.
13 aastat tagasi keelati kuusikute turberaie just selle kahjuliku mõju pärast. Vähemalt 150-aastane kogemus näitab kuusikutesse turberaie sobimatust. Kellele on vaja tormikahjustuste ja üraskirüüste suurenemist, küsis Põntson.
Tema ütlusel võiks erandina lubada ainult veerraiet, aga enne selle lubamist tuleb läbi mõelda, kus ja kuidas seda võib kasutada, ning fikseerida erisuse vajadus ja kasutamise ulatus. Kuusikutesse sobib Peep Põntsoni hinnangul lageraie ja ei ole vaja selle asemel võtta kasutusele ebasobivaid lahendusi.
Põntson meenutas, et riigikogu keskonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kutsus kõiki, kes metsaseaduse eelnõule parandusettepanekuid tegid, komisjoni koosolekule. “Me ei tea, kui palju tahab keskkonnakomisjon muuta keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõu ja kui palju oli see koosolek mõeldud tulevikuks seisukohtade kogumiseks,” rääkis ta.
Paljude murekohtade juures valmistavad Peep Põntsoni ütlusel suurimat meelehärmi toetuste muudatused, mille kohaselt ei saa füüsilised isikud, kelle tarvis need algselt tehti, enam metsatoetusi.
Samuti valmistab meelehärmi ebavõrdsus metsatulu maksustamises, mis on 40 protsenti füüsilise isiku kahjuks. Sellega on majanduskeskkond muudetud ebavõrdseks. Juriidiliste isikute maksueelis tingib olukorra, kus metsamaa müüakse massiliselt juriidilistele isikutele. “Maa müük juriidilistele isikutele, sealhulgas välismaalastele kuuluvatele, tekitab olulisi probleeme, millega tuleb tegeleda. Me ei taha mitte ainult kriitikat teha, vaid pakume kriitikaga koos lahendusi,” ütles Põntson.
Mitu metsaseaduses lahendamata probleemi, näiteks puidu mõõtmine, ulatuvad tema sõnul aga juba lausa 25 aasta taha, mistõttu valitseb mõnes küsimuses korralagedus ja omavoli.