/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/23/6481647t1h5b60.jpg)
Eraettevõtja Roman Kusma võttis kätte ja tegi ära selle, mille Rakvere linnavalitsejad oleks pidanud ammu ära tegema.
Juhtkiri: linn ei suhtle rahvaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kutsus ta spontaanselt kokku Rakvere kultuuriasjade üle otsustajad ja seltside esindajad, et arutleda teemal, millist kultuurikeskust me vajame – kas klaaskuupi kesklinna või Pärdi keskust kunagisse Pauluse kirikusse.
Kohal oli saalitäis (sadakond!) huvilisi ja asjassepuutuvaid tegelasi ning kohe, kui linnaarhitekt hakkas Pärdi maja projekti tutvustama, selgus, et kultuuritegijatele oli see kõik uudne ja üllatav. Ehkki tegu on juba seitsme aasta taguse projektiga ning seisma jäi see vaid sellepärast, et vahepeal tuli Tark Maja (loe: linnavalitsuse hoone) vahele.
Ometi oli linnavolikogu jõudnud üht-teist juba ära otsustada ja mingi osa rahastki on hakkama pandud, näiteks arhitektuurikonkursi peale.
Asjalik ja edasiviiv arutelu jõudis tõdemuseni, et tegelikke vajadusi plaanitav Pärdi keskus ei rahulda.
Paraku selgus, et üllatusi pakkus see ammune projekt ka abilinnapea Kairit Pihlakule, kel jäi mõnele saalist tulnud asjakohasele küsimusele vastamata.
Asjalik ja edasiviiv arutelu jõudis tõdemuseni, et tegelikke vajadusi plaanitav Pärdi keskus ei rahulda ning vaja oleks mõlemat – nii seda, kuid väiksemas mahus ja odavamas variandis muusikamajana, kui ka klaasist mitmekorruselist hoonet Keskväljakule, praeguse mullakuhja tagusele alale, kus oleks ruumi seltsidele, rahvatantsijatele, galeriile.
Ühesõnaga, et tegu oleks kogukonda ühendava kultuurikeskusega, mis tooks kesklinna elevust.
Iseasi, kust selleks kõigeks raha võetakse. Kuid hea on näha, et enam kui 30-aastane unistus Rakvere uuest kultuurikeskusest elab edasi.
Küllap annavad mõnegi märgi selle unistuse täitumisest lähenevad kohalikud valimised. Ning kokkuvõttes on hea, kui just see valimiseelsete lubaduste põhiteemaks osutub.
Kõike seda kokku võttes on aga kurb nentida, et linnavalitsus pole arrogantsusest või saamatusest rahvaga suhelnud ning on teinud otsuseid isepäi.