Marutaudivaktsiini külvati enam kui 6000 ruutkilomeetrile

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Laupäeval jõudis lõpule kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine Venemaaga piirnevatel aladel, vaktsiini külvati enam kui 6000 ruutkilomeetri suurusele alale.

"Selleks et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel," ütles veterinaar- ja toiduameti projektijuht Enel Niin.

Amet lõpetas kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise eelmisel laupäeval.

Vaktsiinsööda külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsööda külvamiseks kuus päeva.

Kasutati spetsiaalset peibutussööta, mis koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi-vedelvaktsiin.

Niine sõnul ei tohi taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suurenev, haigus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning levib taas ka mitmes Euroopa riigis. "Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine," lisas ta.

Eesti on alates 2013. aastast ametlikult marutaudivaba riik. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsööta vaid Venemaaga piirnevatel aladel. Venemaal on taud jätkuvalt laialt levinud ning viimasel ajal on seal nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala suurenenud.

Veterinaar- ja toiduamet korraldab metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel kaks korda aastas. Järgmine vaktsineerimine on sügisel. (BNS)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles