/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
/nginx/o/2012/10/03/1354084t1h9905.jpg)
Eesti jahimehed on keskmiselt vanuselt nooremad kui 2015. aastal, selgub jahimeeste seltsi aastaraamatust.
Üha enam naisi soovib saada jahimeheks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2015. aastal oli suurem osa jahimehi 40–60-aastased, siis lõppenud aastal 30–60-aastased, selgub Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) aastaraamatust. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.
"Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist," sõnas seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
"Eelmisel aasta teema oli jahimeheks saamine ja senisest enam võeti noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega," rääkis Korts. "Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb noori, kellest märkimisväärne osa on naised. Jahitraditsioonide ja -teadmiste noortele edasiandmine on ka EJS-i üks põhieesmärke."
Mullu suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks oli neid 373.
Samuti suurenes 26–30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31–35-aastased ning 26–30-aastaste vanuserühmas oli 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suuremaks vanuserühmaks. Lisaks täienes 36‒40-aastaste vanuserühm, kus naiskütte on veidi üle 70. (BNS)