/nginx/o/2015/09/29/4541577t1hceb7.jpg)
Võibolla on mu optimism ülemäärane, kuid võimalus, et me saame nii kontserdimajaks kujundatud Pauluse kiriku kui ka uue kultuurihoone keskväljakule, näib viivat konsensuseni – kontserdimaja võimaldaks ühtlasi rutiinset huvitegevust muusikakollektiividele, teistele aga loodaks kõik vajalikud tegutsemistingimused keskväljaku kultuurihoones. Ja miks mitte galerii püsiekspositsioon muusikamajas ja teemanäitused keskväljaku kultuurihoones, nagu pakkus hiljutises infotunnis välja galerist Riho Hütt.
Küllap vastaks seesugune funktsioonide jaotus ka tänase keskväljaku ja tulevase Vabaduse väljaku eeldatavale rollile linnaruumis. Piltlikult öeldes rahvalik melu vs akadeemiline väljapeetus.
Nüüd muutub ühtaegu taas aktuaalseks küsimus, milline peaks see uus hoone ikkagi olema seal keskväljaku mullavalli ja munakiviparkla asemel ning mida ta peaks väljakule juurde andma.
Midagi ta võtab arvatavasti ära. Andku kõigevägevam andeks, et mulle meeldib vaade keskväljakule, linnavalitsuse majale, Kolmainu kirikule ja linnusele Adoffi tänava Kroonikeskuse-poolsest lõigust. Sellest peame vist ilma jääma, vähemalt osaliselt. Kuid pole parata – Rakvere kultuurielu nõuab oma juba aastakümneid. Pealegi nähti hoonet väljaku ja Laada tänava vahele ette juba 1998. aastal, kui toimus uue keskväljaku arhitektuurikonkurss. 1714 m² suurune kinnistu aadressil Laada 12a on selleks ka ammuilma loodud.
Eeldades, et muusikakollektiivide tegevuspaigaks saab kontserdimaja, peaksime ideaalis tahtma keskväljakule hoonet, mis pakub rahuldavaid tegutsemistingimusi nii rahvatantsijatele ja teatriharrastajatele kui ka raamatukogule ja galeriile; on arhitektuuripärl, sobitub oma keskkonda, on ansamblis teiste hoonetega, varjab väärtuslikke vaateid nii vähe kui võimalik ning loob samas keskväljakule n-ö mitmetasandilise lisa otsekui kompensatsiooniks selle eest, et mõned vaated siiski kaovad … Ning võimaldab keskväljakul korraldada üritusi, mis eeldavad suurt lava. Teisisõnu – on ühtaegu lavamaja.
Suure lava rentimiseks ei ole linnal kunagi olnud piisavalt raha. Et selline olukord võib sundida kontserdikorraldajat tegema kärpeid oma kunstilistes taotlustes, jõudsin ka ise kord kogeda. Seega, miks mitte kavandada hoonet mitmetasandilise, osaliselt varikatusega kaetud terrassiga, mida saaks vajadusel kasutada sümfooniaorkestrit või teatrietendust mahutava vabaõhulavana. Kõrvaldaksime niimoodi ühe olulise takistuse kultuuri(m)elu arendamisel linnaruumis.
Ainuvõimalik koht lavaterrassi jaoks oleks kinnistu Matsoni maja poolses nurgas, sest otsevaade sellele jääks siis põhjapoolse lambi ja purskkaevude vahele. Hoone lavaterrassi alla võiks jääda umbes 20 x 20 meetrit – see moodustab kinnistu pindalast ligi neljandiku. Võibolla peaks see pind jääma praeguse kinnistu piiridest ka pisut välja, mõnemeetrise nihkega Matsoni maja suunas. Terrassi tagaosas oleks ukserivi – üks paljudest sissepääsudest kultuurihoonesse. Kui terrass kehastub lavaks, saab nende uste tagusest mõistagi green room. Ühel või teisel moel leiaks see terrass aga kasutust niikuinii. Muide, kujutan ette, et see edelapäikesele avatud ja muu platsiga võrreldes tuulevaiksem ala oleks kevaditi populaarne nende hulgas, kes veel külma õhu kiuste tahavad püüda näonahale esimest päevitust.
Et elavdada lugeja kujutlusvõimet, lisan siia juurde ühe põlve otsas meisterdatud fotomontaaži, kus on kasutatud Tartu laululava ja fragmenti ühest pangahoonest. Alusfoto on tehtud teise võimaliku lavamaja eest.
Mis mõttes "teine võimalik lavamaja"?
Asi on selles, et keskväljakule statsionaarse lava ehitamise idee käis läbi ka 2013. aasta kohalikelt valimistelt. Seda pakkus toona välja reformierakonna meeskond. Minu mäletamist mööda peeti silmas võimalust, et selline lava kerkiks erainitsiatiivil (koostöös linnaga?) Berliini trahteri ja Nordea maja vahele, sinna, kus on mõnede vabaõhuürituste ajal väike lava tavaliselt seisnud. See idee pole teostunud, kuid ma ei näe põhjust, miks ei võiks sinna tühermaale kerkida teinegi hoone terrassiga, mis suudab lavaks ümber kehastuda. Kui eraomanik vaid tahab. Need kaks ei oleks omavahel mingid konkurendid, vaid pigem toetaksid teineteist. Mõelgem võimalikule kahe lavaga üritusele või sellisele, kus üks neist mahutaks osa publikust. Mõelgem võimalusele valida sõltuvalt üritusest, kumba oleks otstarbekam lavana kasutada.
Ühtlane püstine majasein oleks aga küll viimane asi, mida keskväljaku äärde mullavalli asemele vaja oleks.
/nginx/o/2017/05/29/6724053t1hcec8.png)
/nginx/o/2019/01/09/11703627t1he42b.jpg)