Relvasmugeldajate protsessil jõuti kokkuleppeni

Riigiprokurör Laura Vaik.

FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Täna hommikupoolikul peetud läbirääkimistel jõudsid riigiprokurör Laura Vaik, kolm kaitsjat ja süüdistatavat kokkuleppeni, mille peab veel kinnitama kohus.

Kohtu all olid Kadrina vallast pärit Martin Tanning (40), Rauno Udeküll (28) ja Raivo Olev (28), keda riigiprokuratuur süüdistas mitmesuguste tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegudes. Lisaks veel Raivo Olevit kanepi ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteos, Rauno Udekülli ja Martin Tanningut Eesti kaitseväe treipingi varguses, Udekülli Eesti kaitseväe relvaosade varguses ning Tanningut lõhkeaine ning lõhkeseadeldise oluliste osade ning lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises. Kolmest süüdistatavast on vaid Olev varem kriminaalkorras karistatud ja seda kahel korral.

Kokkuleppemenetluses jõuti ühisele seisukohale kahel esimesel istungil palju vaidlusi tekitanud kannatanu suhtes. See on Eesti kaitsevägi.

Kokkuleppemenetluses loobus riigiprokurör Raivo Olevi ühest kuriteoepisoodist, mis käsitleb tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Temale nõudis riigiprokurör karistuseks kolme aastat vangistust.

Martin Tanningule nõudis riigiprokurör seitset aastat ja Rauno Udeküllile kuut aastat vangistust. Udeküll peab kokkuleppe järgi hüvitama kaitseväele tekitatud kahju 1185 euro ulatuses.

Kõigi kolme karistuse algusajaks loetakse eelmise aasta 7. juunit, mil kaitsepolitsei nad kinni pidas.

Vandeadvokaat Küllike Namm ütles nagu tema kaks kolleegigi, et toetab kokkulepet, ja palus kohtul see kinnitada. Samas rõhutas Namm, et kuigi seda pole kokkuleppes kirjas, tehti läbirääkimistel juttu, et prokuratuur ja kaitsepolitsei toetavad süüdistatavate ennetähtaegset vabastamist, kui neil on kantud üle poole karistusest.

Riigiprokurör Laura Vaik ütles Virumaa Teatajale, et läbirääkimiste käigus räägitakse ka ennetähtaegsest vabastamisest. Samas täpsustas ta, et prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist, kuid selle eelduseks on asjaolu, et vanglal pole karistuse kandjatele pretensioone. Kaitsepolitseilt aga ennetähtaegse vabastamise kohta arvamust ei küsita.

Küsimusele, kas läbirääkimistel tegi järeleandmisi prokurör või tegid seda kaitsjad, vastas Vaik, et kokkulepe on mõlemapoolne kompromiss. Ta rõhutas, et süüdistatavad nõustusid reaalse vanglakaristusega.

Kohus teeb otsuse, kas kinnitab kokkuleppe või mitte, 21. juunil.

Tagasi üles