Peep Veedla: “Elu on andnud võimaluse tegeleda sellega, mis meeldib”

Peep Veedla. Foto: Marianne Loorents

Kaunite kontsertide ja Viru Folgi hing Peep Veedla palub oodata, kuni ta vaatab veebikaamerast järele, milline on seis suve esimese muusikalise suursündmuse paigas. Kaptenite külas on mereäärne veel vaikne ja tühi, kuid mõne tunni pärast kõrgub seal lava ja laiutavad müügiletid. Reedel vallutavad paiga rahvahordid – kuuel juunikuu õhtul.

Kaunite kontsertide avalöögini on jäänud päev. Ütlesite, et viibite veel Tallinna kontoris. Olete neil päevil ikka magada saanud või on lõpuspurdinärv juba võimust võtnud?

Olen juba selles eas, et vajan magamist, aga viimased päevad on olnud väga pingelised. Tööde hulk on suur, aga nii on alati olnud, et viimased päevad istun laua taga, kardinad on ees ja ei tea, mis väljas on. Kui pea enam ei võta, viskan pikali.

Kuus kontserdipäeva tulevad Käsmus riburada. Milline on kaunite kontsertide aeg teie elus?

Kui need juba käes, siis suurt töömahtu enam ei ole. Need päevad elame tiimiga Käsmus. Päeva esimesel poolel saab tegeleda Viru Folgi (toimub Käsmus augustis – toim.) ettevalmistamisega, poolest päevast hakkavad esinejad saabuma, siis saab tähelepanu koondada kontserdiplatsile.

Esinejate seltskond on muljetavaldav. Vennaskond ja Lenna, Smilers, Mahavok, “Laula mu laulu” seltskond – milline kontsert läheb täisplatsile, mis teeb korraldaja murelikuks?

Mure on, kas rahvas ikka platsile ära mahub. Kõige suurem tung on viimasele, “Laula mu laulu” kontserdile. Hakkasime juba sügisel Smilersit müüma ja see oli pikka aega müüduim. Nüüd on kaalukauss langenud kaheksanda kuupäeva peale. Kerge värin on sees, kas kõik mahuvad ära. Me ei tohi üle 3000 inimese platsile lubada.

Kas kaunite kontsertidega jääte plussi või kannate kahju?

Kindel plussiprojekt. Festivali korraldamine on riskantne – kord oled plussis, siis miinuses. Seal on meeletu kulude hulk. Kui võrrelda kauneid kontserte ja festivali, siis viimase puhul on töömaht suurem. Kontsertide puhul on eelmüügil suurem roll, kuna on teada, et plats ei mahuta lõputult inimesi, festivalil piiri naljalt ette ei tule. Kõige keerulisem töö on toetajaid leida ja taotlusi kirjutada. Mulle ei meeldi sellega tegeleda, aga tuleb. Esinejatega suhtlemine ja programmi väljamõtlemine on põnevam.

Kuidas kavade koostamine käib?

See hakkab sügisel pihta. Hakkan mõtlema esinejate peale ja neid broneerima. Minu poeg Villu Veedla mõtleb kaunite kontsertide programmile. Ütleme, et pooled esinejad on minu, pooled Villu otsitud.

On teil ka unistuste esinejaid, keda olete Käsmu püüdnud meelitada?

Ei, tabamatuid pole. Vennaskonda kuulasin noorena palju, aga pole kontserdil käinud. Nüüd ise korraldan ja saan rahulikult Vennaskonda kuulata.

Kas võib juhtuda, et Peep Veedla esireas hingestatult “Pille-Riini” kaasa laulab?

Ei, ma ei ole väga emotsionaalne. Kuulan rahulikult. Kui poeg oli veel pisike, kuulasime Vennaskonda koos ja tema laulis küll kaasa. See oli vahva.

Teie idee on rattamatk “Kuidas elad, Virumaa?”, räägitakse omaaegsetest legendaarsetest üritustest Kadrinas. Olete ka plaadifirma TopTen ja kontserdifirma Berit Kontsert omanik. Mis paneb kõike seda tegema?

Elu on andnud võimaluse tegeleda sellega, mis meeldib. Eraettevõtjana on mul kaks valdkonda: linnud ja muusika. Korraldades mind paelub, et saan teha valikuid, seda, mis hingele pakub. Nii on võimalik elada muredeta. Ma ei saa aru, miks nii palju muretsetakse, minul on kogu aeg rõõm.

Teie helgeid tegemisi on märgatud. Maavanem andis sel aastal vapimärgi, Viru Folki on tunnustatud Euroopa kvaliteedimärgisega. Kas on teie aeg?

Ma ei ole tundnud, et see on minu aasta, aga olen juba pikalt olnud õnnelik. Ka meie Mõedakal asuv maakodu on saanud uue ilme ja seal on nii hea olla. Ma väga linna ei kipu, nüüd oleme sinna saanud ka levi ja interneti, nii et saab tööd ka maal teha.

Kas teile on olulised kõrged tunnustused või hoopis inimeste kiitus?

Ega neid tunnustusi asjata anta, need   innustavad. See on oluline. Et inimesed naudivad seda, mida korraldan, on veel kõige olulisem, sest selle taga on ikka väga paljude rahulolu. Teha teisi õnnelikuks, pakkuda neile rahulolu on suurim rõõm.

Mis on suurim kompliment, mida külastajad on öelnud?

See oli juba aastaid tagasi, kui Viru Folgil üks Soome perekond ütles, et nemad on käinud Euroopas ja kaugemalgi väga paljudel festivalidel ja nad leiavad, et meil on maailma parim festival. Pärast seda olengi kasutanud väljendit, et see on maailma parim festival. Punkt. Minu jaoks. Ma ei saa öelda, et teistele, aga sellele perekonnale ja minule maailma parim. Kontserte ja festivale tehes peabki olema tunne, et teed maailma parimat. Kui see tunne on sees, siis teedki hästi. Ülejala-tegemine ei anna head tulemust. Ikka teha täie hingega ja siis on rahul ka publik. Ilusti ütlemist on olnud hästi palju, aga see üks on alati meeles.

Olete öelnud, et mõtlete suurelt. Kas juba teate, kes esineb Käsmus aasta pärast, kui tähistate kümmet aastat?

Ei, ei. Seda ei tea veel. Võtame sügisel tühja lehe ette, vaatame läbi, kuidas tänavu läks ja kes võiksid järgmisel aastal esinejad olla. Ega see pink nii pikk ei ole, eks nimed korduvad. Mõni on igal aastal, ainult teises kastmes. Lenna on sel aastal kaunitel Vennaskonnaga, mullu oli Taukariga, tunamullu Eplikuga – ta on meil alati olnud. Mõned kontserdid paned ikka selle järgi, et ennustad, kes on järgmisel suvel tõusev täht, keda võiks kutsuda. Vanade tegijate puhul saad vaadata, kel on juubel tulemas. Seda saab pikemalt ette mõelda.

Teie suur kirg on ka ornitoloogia. Kas mõni lind on lähiajal eriti silma jäänud, tähelepanu köitnud?

Koos oma elukaaslase Taimiga saame linnuvaatlusega tegeleda aktiivselt jaanuarist aprillini, siis olen väikest viisi bongar (linnuvaatleja – toim.). Aprill ja mai on selline aeg, mil käin Tallinna koolides linnulaulu õpetamas, sel kevadel olen jutustanud 14 koolis. Pluss Jazzkaare linnuhommik ja muud kohad, kuhu kutsutakse. Põhiline, mis praegu teen, on see, et nädalavahetusel olen oma koduhoovis kirja pannud kõik linnud. Sellest koguneb paras andmebaas, millest näeb, kuidas linnustik muutub. Märtsist alates kuni tänaseni on päevikus 82 liiki, keda olen oma aias kuulnud-näinud. See rahuldab suurt linnuhuvi, kuskil haruldusi vaatamas käia pole mahti.