:format(webp)/nginx/o/2016/06/19/5526091t1h01f4.jpg)
Keskkonnaminister ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Marko Pomerants taunis USA presidendi Donald Trumpi taganemist Pariisi kliimakokkuleppest, nimetades seda "kahetsusväärseks".
Marko Pomerants nimetas USA kliimaleppest taganemist kahetsusväärseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kahtlemata on USA väljaastumine Pariisi kokkuleppest kahetsusväärne - USA on siiski suuruselt teine saastaja maailmas," ütles Pomerants. Ta lisas, et see uudis aga ei muuda ei Eesti, Euroopa Liidu (EL) ega ka ülejäänud maailma riikide kindlameelsust ja suunda. "USA taganemine tähendab, et oleme ilma väga tugevast Pariisi kokkuleppe toetajast ja partnerist, ning kokkuleppe peaeesmärki - piirata temperatuuritõusu alla kahe kraadi - saab olema palju raskem saavutada."
EL on Pomerantsi sõnul andnud väga tugeva sõnumi Pariisi kokkuleppe toetamiseks, kinnitades, et on valmis võtma globaalse liidri rolli kliimamuutuste küsimuses. EL plaanib ka tugevdada olemasolevaid partnerlussuhteid ning otsida uusi liitlasi nii maailma suurimate majanduste kui ka kliimamuutustele haavatavate riikide seast, et Pariisi kokkuleppe elluviimisega jõuliselt edasi minna.
"Kuigi Trump pakkus välja, et on nõus leppe tingimuste üle läbi rääkima või ühinema täiesti uue leppega, on selline sündmuste käik üsna ebatõenäoline. Kokkuleppe sõlmimiseks nägid riigid aastaid vaeva ning juba on mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, välja öelnud, et kokkulepet ei hakata uuesti läbi rääkima. Sama kinnitab ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaat," sõnas Pomerants.
Ministri sõnul pole praegu veel täpselt teada, millist mõju avaldab USA rahastuse vähendamine arenguriikide toetamisele. "EL on jätkuvalt pühendunud aastaks 2020 saja miljardi dollari kollektiivsele mobiliseerimisele kliimamuutustega seotud tegemistele arengumaades, kuid eesmärgi saavutamiseks peavad selle nimel töötama kõik doonorriigid ning oluline roll on ka erasektori rahastusel. Kindlasti ei tähenda USA loobumine, et saja miljardi dollari eesmärki ei oleks võimalik saavutada," lausus Pomerants.
President Trump teatas, et kõik edasised maksed ÜRO Rohelisse Kliimafondi jäetakse tegemata. 2014. aastal lubas USA panustada fondi kolm miljardit USA dollarit. Kuni tänaseni oli USA panustanud kolmandiku 2014. aastal lubatud summast. "Seega mõjutab otsus kindlasti fondi poolt toetatavaid projekte ja tuleb leida lahendus projektide edasiseks elluviimiseks," ütles Pomerants.
Kliimamuutused on ministri sõnul Eesti jaoks prioriteet ka peatselt algava EL-i Nõukogu eesistumise ajal. "Me töötame edasi EL-i kliimapoliitika eesmärkide täitmise suunas ning peame kinni Pariisi kokkuleppe sihtidest. Novembris tuleb meil juhtida EL-i tööd ÜRO kliimakonverentsil, mis saab kindlasti olema väljakutse, kuid oleme selleks valmis," rääkis keskkonnaminister.
Pomerantsi sõnul on kogu maailm juba liikumas madala süsinikusisaldusega majanduse poole ning Pariisi kokkulepe on selles liikumises võtmetähtsusega element. "Kliimamuutused on kõikide riikide ühine mure ning seetõttu tuleb probleemiga tegeleda üheskoos ning toetada neid, kes on kliimamuutustest enim mõjutatud," lausus ta.
Trumpi otsust kliimaleppest taganeda kritiseeris reedel esimese Eesti valitsuse liikmena sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul hakkab USA nüüd arengumaastuma.
Trump teatas neljapäeva õhtul, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja. (BNS)