Täna on rahvusvaheline vähist tervenenud patsientide päev

Foto: Liis Treimann / Postimees

Pühapäeval on rahvusvaheline vähist tervenenud patsientide päev (Cancer Patient Survivors Day), mille eesmärk on julgustada vähipatsiente ning juhtida tähelepanu positiivsetele arengutele vähiravis.

"Vähiregistri andmetel on Eesti vähipatsientide üldine viie aasta elulemus tõusnud võrreldes 90. aastatega 46 protsendilt 59 protsendile," ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Helis Pokker.

"Positiivsed tulemused on saavutatud uute ravimeetoditega ning erinevate raviviiside kombineerimisega, näiteks kirurgia ja keemiaravi ning kiiritus- ja keemiaravi kombineerimisel. Osade kasvajapaikmete puhul on vähielulemus Eestis võrreldav Põhjamaade keskmise näitajaga, paraku on meil mahajäämus just nende paikmete osas, mis on skriiningprogrammide abil varakult avastatavad."

Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse igal aastal umbes 8000 inimest, samas on vähi elulemus viimastel aastatel tõusnud. Vähiravis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi arenguid, kasutusele on võetud rida uusi ravimeid, ka kiiritusravi võimalused on muutunud nüüdisaegsemaks ning täpsemaks.

"Iga vähijuhtum on loomulikult erinev, kuid üldjoontes võib öelda, et vähiravi on muutunud piisavalt efektiivseks, et üsna mitme vähipaikme puhul saame vähist rääkida juba kui kroonilisest haigusest," märkis Pokker.

Sarnaselt iga teise kroonilise haigusega on ka vähipatsiendil tähtis hoida ja parandada nii raviaegset kui ravijärgset elukvaliteeti. Pokkeri kinnitusel ei viida tänapäeval läbi ühtegi kliinilist uuringut, ilma et hinnataks raviga kaasas käivaid patsiendi elukvaliteedi muutuseid.

"On väga oluline, et patsient tunneks end nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimalikult hästi, et ravimitel esineks vähem kõrvaltoimeid ja need oleks paremini kontrollitavad, ning patsient saaks jätkata normaalset töö- ja pereelu," selgitas Pokker.

Rahvusvahelise vähipatsiendipäeva eesmärgiks on innustada ka valitsusi kasutama rohkem ressursse, panustama uuringutesse ja patsiendisõbralikku seadusandlusesse, mille eesmärk on patsientide elukvaliteedi parandamine.

"Uute vähiravimite hind on kallis ja seetõttu on paljudes riikides probleem, et ravimid ei jõua piisavalt kiiresti riiklikusse ravisüsteemi," ütles Pokker. "Probleemiks võib olla ka ravi kättesaadavus – kuna vähiravi on sageli pikaajaline ja kestab mõnel juhul isegi aastaid, võib patsiendi jaoks olla keeruline käia ravi saamas keskuses, mis asub kodust kaugel. Samas on ülemaailmsetes uuringutes korduvalt kinnitust leidnud fakt, et parim vähiravikvaliteet saavutatakse just diagnostika ja raviprotsessi koondamisega vähiravikeskustesse."

Eestis teevad kaks tipphaiglat kostööd ka keskustest eemal asuvate keskhaiglatega, viies ambulatoorse keemiaravi patsientidele kodule lähemale. Koostöö toimib juba mitu aastat PERH-i ja Pärnu keskhaigla vahel ning samalaadset koostööd on alustamas TÜ kliinikum ning Ida-Viru keskhaigla.

Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel esineb Eestis meestel kõige sagedamini eesnäärme- ja kopsuvähki, naistel rinna- ja nahavähki. Eesnäärme- ja rinnavähki haigestumus suureneb jätkuvalt, samuti sagenevad käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom ning lümfoidkoe pahaloomulised kasvajad.

"Vähiravis on heade tulemuste saavutamiseks kriitilise tähtsusega, et haigus avastataks võimalikult vara. Raske on ülehinnata ka ennetustöö ja skriiningprogrammide rolli. Näiteks emakakaelavähi puhul on uuringud näidanud, et isegi üks sõeluuring vanusevahemikus 30 kuni 40 aastat võib vähendada naise emakakaelavähki haigestumise riski kolmandiku võrra," rääkis Pokker. "Eesnäärmevähi puhul sõeluuringuid hetkel läbi ei viida, kuid kõigil üle 50-aastastel meestel on soovitav ära teha PSA-test perearsti või uroloogi juures. Viimased aastad on toonud ka eesnäärmevähi ravisse mitmeid positiivseid muutuseid uute ravimite ja ravi tehnoloogiate näol."