/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2014/08/18/3284475t1heca3.jpg)
Täna toimub Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatav rahvusvaheline sealihakonverents, mille fookuses on sealiha tootmise jätkusuutlikkus Eestis.
Rakveres on täna sealihakonverents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi eesmärk on analüüsida sealihasektori olukorda ja võimalikke arengustsenaariume, mis tagaksid sealihasektori jätkusuutliku arengu.
"Eesti sealihasektorit on viimastel aastatel räsinud Venemaa embargo, sealiha ekspordipiirangud ja sigade Aafrika katku jõudmine Eesti metsadesse ning taudi jätkuv oht farmidele. Kuigi turuolukord on natuke paranenud, on tekkinud keerulises olukorras hädavajalik sealihatootjate, lihatööstuste ja kaubanduse vaheline tihe koostöö kogu tarneahela ulatuses, et meie tarbijate toidulaual valitseks taas kodumaine sealiha," rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees ja lihatoimkonna esimees Anu Hellenurme.
Hellenurme sõnul vajab Eesti sealihasektori arendamine strateegilist vaadet. Lähiaastate esimeseks sammuks peaks olema sealihatootmise suurendamine vähemalt Eesti isevarustatuse tasemele. "Meil on vaja nii suuremaid kui ka väiksemaid tootjaid, et sektori suutlikkus varustada eestimaalasi kodumaise sealihaga kasvaks. Sealihasektori elujõust sõltub otseselt ka kodumaise söödatööstuse ja teraviljakasvatuse käekäik," lisas ta.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti seakasvatust tabanud aga suured tagasilöögid. Möödunud aasta lõpu seisuga kasvatati Eestis statistikaameti andmetel 265 400 siga, mida on võrreldes 2012. aastaga ligi 110 000 sea ehk 29% võrra vähem.
Seakasvatusele on tugevat mõju avaldanud alates 2012. aastast Venemaa kehtestatud erinevad impordipiirangud, mis on tõkestanud nii Eesti elusloomade kui ka liha ja lihatoodete eksporti üle idapiiri. Ränga hoobi kodumaisele seakasvatusele on aga andnud ka sigade Aafrika katku jõudmine Eestisse, mille tõttu on vähenenud drastiliselt nii seakasvatajate arv kui ka sealihatootmine, samuti on seatud ranged piirangud sealiha ja lihatoodete ekspordile.
Kuni 2014. aastani suutsid Eesti seakasvatajad toota liha nii palju, et seda on võimalik olnud ka eksportida. Statistikaameti andmetel langes aga 2015. aastal Eesti sealihaga isevarustamise tase 91% peale. 2016. aastal toodeti Eestis 42,7 tuhat tonni sealiha (15% vähem kui aasta varem) ning EPKK hinnangul langes sealihaga isevarustatuse tase juba 80-85% peale. Eesti on viimased kaks aastat sealiha nõudluse katmisel sõltunud impordist.