Urmas Tamm tõstis pudrupotilt kaane

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja vallavanema Urmas Tamme hinnangul on talle umbusalduse avaldamine märk tüüpilisest poliitilisest võimuvõitlusest.
Väike-Maarja vallavanema Urmas Tamme hinnangul on talle umbusalduse avaldamine märk tüüpilisest poliitilisest võimuvõitlusest. Foto: Arvet Mägi

Väike-Maarja vallavanema Urmas Tamme umbusaldamine läheb homme suure tõenäosusega vallavolikogu koosolekul läbi ja vallavanem peab ameti maha panema.


Mis oli umbusaldamise põhjusteks, ühena neist on mainitud suutmatust toime tulla hariduselu koordineerimisega?

Tegemist on tüüpilise poliitilise võimuvõitlusega, sest Toompeal on nüüd jõujooned paigas ja eks see poliitiline võitlus kandub allapoole omavalitsustele. Usun, et seda saab siin ja seal veel päris palju näha.
Kui ma Väike-Maarja vallavanemana tööle asusin, lahkus haridusosakonna juhataja tervislikel põhjustel oma kohalt. Haridusosakond koosnes juhatajast ja tema alluvateks olid koolidirektorid.

Osakonda sellisel klassikalisel kujul polnud – oli algklasside õpetaja haridusega juhataja, kes juhatas magistriharidusega koolidirektoreid.

Kuulutasin haridusnõuniku konkursi välja kaks korda, mis mõlemad kukkusid läbi – oleksime saanud väga tubli turismiarendaja, lasteaiakasvataja või algklasside õpetaja, aga oodatud haridusspetsialisti kandideerijate hulgas ei olnud. Arutasime olukorda korduvalt ja ka koolidirektorid leidsid, et karjuvat vajadust haridusspetsialisti järele ei olnud.

Tänaseks on olukord natuke muutunud, sest uus põhikooli ja gümnaasiumi seadus, mis hakkas sügisest kehtima, esitab palju uusi nõudmisi nii omavalitsustele kui koolidele ja nüüd on haridusspetsialist vajalik. Praegu täidab infospetsialist haridusvaldkonna koordineerija rolli.
Kui asusin maavanemana tööle, tulin välja mõttega asutada piirkondlik riigigümnaasium. Volikogu andis selleks nõusoleku ja esitasime taotluse haridus- ja teadusministeeriumile, oleme seal kirjas soovijate hulgas.
Selline arutelu toimus ka möödunud aastal talve hakul, koos olid piirkonna nelja omavalitsuse juhid ja koolidirektorid ning arutasime selle plaani võimalikkust.

Seeme sai idanema pandud ja nüüd räägime tõsiselt Tamsalu vallaga ühise kooli loomisest. Seni oleme konkurendid, aga kui leiame, et meil on ühine tee ja eesmärk, siis saame koos palgata ühe tõeliselt hea haridusspetsialisti, kes hakkab tööle kahe valla peale.
Väita, et meil on tagasilöök hariduse vallas, on rumalus. Probleem on mujal – meil läks Väike-Maarja gümnaasiumiossa sügisel ainult 12 õpilast. Siin on perspektiivis koostöö ümbruskonna valdadega.


On väidetud, et Kiltsi põhikooli direktori kohusetäitja valimine põhjustas lahkheli rahvaliidu seltskonnaga.
Tõepoolest. Minu seisukoht oli, et määrame kuni õppeaasta lõpuni kooli juhtima Simuna põhikooli direktori ning kohapeal jääb tööd koordineerima ja õppeprotsessi juhtima õppealajuhataja.

Selle mõtte kiitis heaks ka Väike-Maarja gümnaasiumi direktor. Konkurssi polnud mõtet korraldada, sest ükski tasemel koolijuht ei tule õppeaasta lõpul seda kooli sinna juhtima. Plaan oli, et pärast kooliaasta lõppu kuulutame välja konkursi ja uuest õppeaastast on koolil uus juht.
Läbirääkimisi oleme pidanud mitme inimesega, on olemas tõsised kandidaadid, ka sealtsamast Kiltsi põhikoolist on võimalik direktorikandidaat täiesti olemas. Ei saa minna ajast ette.

Teine etteheide teile oli suutmatus toime tulla valla arengukavaga. Kuidas seda kommenteerite?

Eelmisel volikogu koosolekul pikendasime arengukava ja ajalise tegevuse kava kuni aastani 2015. Kui asusin tööle, tegin ettepaneku koostada uus arengukava, sest need arengukavad on tehtud üldiselt majandusliku tõusu ajal. Nüüd oleme uues seisus ja mõtlesin, et vajame uut arengukava.

Eelmisel sügisel võttiski volikogu vastu otsuse teha uus arengukava.

Võib-olla see takerdus natuke aasta alguses, kuna inimene, kes sellega tegeles, läks Hispaaniasse õppima, ja uus inimene, kes hakkas sellega tegelema, pidi sisse elama. Samal ajal oli meil arengukava 2007. aastast kuni aastani 2014 täiesti olemas.

Väita seda, et meil ei ole arengukava või meie areng on seiskunud ja arengukava hakkab seda takistama, siis see on absurdne.

Varsti algavad vallas tõsised ehitustööd, hanked on välja kuulutatud ja hulk tööd tehtud. Vald on päris heas seisus. Meil on omafinantseeringud tagatud ja asume neid täitma. Jube hea on istuda sellele õiges suunas kappavale ratsule ja siis öelda ühel hetkel, et vaadake, meie tegime.

Miks koalitsioon lõhki läks, kui teie hinnangul on tegemist otsitud põhjustega?

Võib väita, et Tamm on ühest silmast pime – ei ole –, aga väita võib ju ikka. Iseasi, kui vettpidav on see väide.
Need kaks vaala, mis mulle justkui saatuslikuks said, on välja toodud, kuid tegelikult on olemas VIROLi koosseisuvälise sisekontrolöri akt, sisekontroll tehti eelmisel aastal.

Üks, mis selle käigus välja tuli, olid puudused hangete ja lepinguliste tööde vastuvõtmisel Väike-Maarja valla ja ASi Antares vahel seoses Meibaumi karjääriga. Puuduseks on 2001. aastal tollase vallavanema sõlmitud maa tasuta kasutamise leping ASi Antares juhatuse liikme ja ühtlasi volikogu revisjonikomisjoni liikme vahel. See karjääri kasutamise õigus anti üle ilma konkursita ja loodi eelisolukord ühele ettevõttele, nii on sisekontrolli aktis välja toodud.

Sisuliselt osteti ASilt Antares tagasi see kruus, mis neile justkui tasuta valla poolt anti. Siin on väidetud, et kahju ulatub miljonitesse. Seal tuleks ära mõõdistada, et palju kruusa on üldse välja veetud.

Osa asju on juriidiliselt kindlasti aegunud, mille eest karistada ei saa, aga fakt iseenesest, et see oli ja kuidas seda tehti, see on inimeste seisukohast tähtis.
Politsei on tänaseks algatanud kriminaalasja ja sellega tegeletakse. See teema on pikalt podisenud justkui puder potikaane all ...

Selle avalikustamise tõttu ma nüüd peangi uut töökohta otsima. Vitsad on mul nüüd käes.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles