Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/04/05/552320t1heaef.jpg)
Ilus, külm ja lumerohke talv on lõppemas. Kevad on käes ja päike kahandab enneolematuid lumevalle iga päevaga. Kevadise suurveega kaasneb üleujutuste oht. Suurvesi ei lõhu mitte ainult teid ega uputa keldreid, vaid ohustab ka maaparandussüsteeme ja nende rajatisi.
Maaparandussüsteemide maapealsed rajatised on kraavid, truubid, drenaažikaevud, dreenisuudmed ja maaparandussüsteemi teenindav tee. Kuivendussüsteemid töötavad isevoolsetena ja takistuse tekkimisel võib rajatis juurdevoolava vee survel ummistuda või puruneda. See omakorda toob kaasa meie igapäevast elu häirivaid tagajärgi ja kulutusi nõudvaid taastamistöid.
Kevadise suurveega truubi ette koguneva jää, okste ja olmejäätmete tõttu tekkiva ummistuse tagajärjel võib vesi kraavis tõusta üle kallaste ja ujutada üle ümbritsevad alad. Olenevalt maapinna langusest võib vesi “läbi murda”, võttes kaasa teekatte või truubi muldkeha materjali ja muuta tee läbimatuks.
Vastavalt maaparandusseadusele on maaparandussüsteemide korrashoiu ja vee vaba liikumise tagamise kohustus maaomanikul, kelle maal süsteem asub. Truubi korrashoiu kohustus on tee valdajal.
Lisaks kogunevale risule tekitab üleujutuse ohtu ja tõsist kahju maaparandussüsteemidele ja metsaomanikele kobraste tegevus. Nende tarkade, vesiehitust tundvate loomade jaoks on vee paisutamine kraavides ja jõgedes elutähtis tegevus. Koprapaisude tõttu aasta ringi püsiv kõrge veeseis muudab metsad kasutuskõlbmatuks ja seal asuvad kuivenduskraavid ei taga puidu juurdekasvuks vajalikku kuivendusintensiivsust.
Põllumajandusmaadel, kuhu ulatub paisutuse mõju, kaotavad drenaažisüsteemid aja möödudes pöördumatult oma toimimisvõime. See tähendab kuivendussüsteemiga maa kasutusvõimaluste vähenemist. Koprapaisude likvideerimise ja kobraste arvukuse piiramise kohustus on jahimeestel. Maaomaniku ülesanne on kahju avastamisel pöörduda kohaliku keskkonnaameti jahindusspetsialisti või jahimeeste poole.
Üleujutuste ennetamisel saavad abiks olla kõik inimesed oma loodussäästliku ja tähelepaneliku suhtumisega. Kraavi ega selle vahetusse lähedusse ei tohi panna puid, oksi ega teisi ujuvaid materjale, mis suurveega triivima pääseksid. Samuti on keelatud kraavidele puudest ajutiste ülepääsukohtade rajamine. Kevadise suurvee läbilaskmiseks peavad valdajad puhastama truupide, sildade ja paisude regulaatorite avad lumest, jääst ja risust, mis võivad takistada vee äravoolu.
Üleujutuste ennetamine on ka maaomaniku tehtav maaparandushoid oma kinnistu piires, kui see asub maaparandussüsteemi maa-alal. Iga maaomanik, kelle maal asub kuivendussüsteemiga metsa- või põllumaa, peab hoidma korras sellel olevad maaparandusrajatised. Hoiutöödeks on kraavist voolutakistuste (mättad, puunotid, oksarisu) eemaldamine, dreenisuudmete puhastamine, truupide ja drenaažikaevude korrastamine ning kraavide varjukaldalt võsa raiumine.
Hooldatud kraavid tagavad suurvee takistusteta äravoolu ja vähendavad üleujutuste ohtu.
Kõike eeltoodut ja lähenevat suurvee perioodi arvestades peavad maaomanikud, teede valdajad ja maaparandusühistud olema tähelepanelikud, et ennetada ummistusi ja üleujutusi. Kui takistus on tekkinud, tuleks see võimaluse korral eemaldada. Takistuste eemaldamisse tuleb suhtuda suure ettevaatlikkusega, sest voolaval veel on suur jõud.
Vooluveekogule tekkinud ummistuste likvideerimiseks on otstarbekas kohale kutsuda maaparandusega tegelevad asjatundjad, kellel on vastavad masinad ja kogemused.