Juuni teisel päeval tähistati Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis (LVRKK) vilistlaskonverentsiga raamatupidamise õpetamise 60 aasta juubelit. Aastapäeval meenutati minevikku, peatuti olevikul ning saadi ülevaade uutest tuultest raamatupidamises.
60 aastat raamatupidamisõpet Mõdrikul – ligi 6000 lõpetajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubelikonverentsi avas rektor Helle Noorväli aegumatu ütlusega Voldemar Pansolt: kooli väärtuse määrab see, kes on seal õpetanud ja kes on seal lõpetanud. Mõdrikul raamatupidamise eriala lõpetanuid aastast 1957 on kokku 5868, sealhulgas 1500 kõrghariduse saanut.
Tähtsa sündmuse puhul esines tervituskõnega riigikogu liige Toomas Väinaste, kes avaldas poolehoidu just Mõdrikul kõrgharidusõppe jätkumisele. Vinni vallavanem Rauno Võrno väljendas oma sõnavõtus uhkust pikkade traditsioonidega kooli üle ning soovis samuti koolile pikka iga.
Juubeliaasta puhul andis kõrgkool välja kogumiku "60 aastat raamatupidamisõpet Mõdrikul" ning vilistlaspäeva esimene pool oligi pühendatud kogumiku tutvustamisele. Juubelikogumikus on antud ülevaade kooli ajaloost, raamatupidamisõppe arengust Mõdrikul ning raamatupidamise õpetamisest tänapäeval.
Vilistlaspäeval jagas endine õpetaja Hille Feodorova mälestusi, mis tekitasid kuulajates elevust. Tema meenutused olid ajast, kui kool oli põllumajandusministeeriumi alluvuses, toimusid taidlusülevaatused, kõnevõistlused, spartakiaadid ning kohustuslik oli osaleda kartulinoppimisel.
Vilistlaspäeva teises pooles tutvustati majandusarvestuse õppekava, millesarnast teistes kõrgkoolides ei ole. Vaid Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis on nimetatud õppekava, mille peaeriala on raamatupidamine, teistes on majandusarvestus kõrvalerialana või õppekavas ainult õppeainena.
Alates 2017/2018. õppeaastast toimub LVRKK-s vastuvõtt ainult kõrghariduse õppekavadele ning edaspidi jätkatakse vaid kõrghariduse andmisega. Meie rakenduskõrghariduse õppekavadest on majandusarvestus olnud läbi aegade üks suurima konkursiga eriala rakenduskõrgkoolis. Ka on majandusarvestusse vastu võetud üliõpilased oma valikutes väga teadlikud, sest väljalangevuse määr on kooli madalaim ning erialasele tööle rakendumise protsent on ligi 80.
Hiljuti Eestis tehtud OSKA tööjõu ja oskuste vajaduste uuringuga jõuti järeldusele, et tõusujoones on raamatupidamisteenuse sisseostmine sellele spetsialiseerunud ettevõtetest, nõudlus kasvab juhtimis- ning analüüsivõimeliste spetsialistide järele ning väheneb nõudlus madalama kvalifikatsioonitasemega ametitel. Seetõttu pole majandustegevuse arvestus tänapäevases tähenduses enam pelgalt fookusega raamatupidamisel, vaid nõuab raamatupidajalt kui majandusarvestuse spetsialistilt seoste loomise ja analüüsimise ning tervikpildi nägemise oskust. Sellest lähtuvalt oleme suurendanud juhtimisarvestuse ja -analüüsi ainete osakaalu, rakendame vähemalt 50% ulatuses praktilist õpet. Lisaks tuleb üliõpilasel läbida kolmeaastase õppe jooksul viis erineva fookusega ettevõttepraktikat.
Nagu igas valdkonnas on muutused möödapääsmatud, ootavad ka raamatupidamist ees olulised muutused. Eesti raamatupidajate kogu juhatuse liige ja meie vilistlane Manivald Sternhof rääkis, et e-arvetele üleminek muutub laialdasemaks ning andmete sisestust jääb oluliselt vähemaks, kuna digiraamatupidamise ajastul suhtlevad masinad omavahel ise. Lisaks tähtsustub kutsetunnistuse olemasolu ning tulevikus on plaanis litsenseerida raamatupidaja elukutse.
Vilistlaskonverentsi järel söödi ühiselt koolisuppi ja pidupäevatorti ning rõõmus taaskohtumine jätkus endiste koolikaaslaste seltsis. Kokku oli raamatupidamise õppe juubelit tähistama tulnud hulk vilistlasi ning endiseid õpetajaid – rohkem kui 170 inimest.