Maailm tähistab täna kõrbestumise ja põua ennetamise päeva

Kuigi Eestit kõrbestumine otseselt ei puuduta, ei jääda selles küsimuses ka passiivseks. Pildil Võsu rannas päevitajad. Pilt on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

ÜRO kuulutas 1994. aasta üldistungil 17. juuni rahvusvaheliseks kõrbestumise ja kuivuse ennetamise päevaks, et luua kõrbestumise vastu ühisrinne ning tõsta teadlikkust.

Samal päeval ja samal aastal kiideti heaks ka ÜRO lepe kõrbestumise vältimiseks ning riikidel soovitati lisada teadlikkust rahvusvahelise koostöö tähtsusest kõrbestumise ja kuivuse vastu võitlemisel.

Eesti juhib peatselt algava Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise raames sügisel Hiinas peetavat kõrgetasemelist kõrbestumise kohtumist (Desertification Conference of the Parties 13).

"Kõrbestumise konventsiooniga liitumine on Eestil ennekõike võimaldanud väljendada solidaarsust riikidega, kes seisavad silmitsi kõrbestumise üha suuremaid mõõtmeid võtvate tagajärgedega," ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes on kõrbestumise COP-i töögrupi juht. Ta lisas, et Eesti ei jää kõrbestumise arutelul passiivseks pealtvaatajaks, vaid annab oma panuse selle vastu võitlemisel.

Olgugi et kõrbestumine ohustab vaid teatud piirkondi maailmas, võitleb selle vastu kokku 196 riiki.

Olgugi et kõrbestumine ohustab vaid teatud piirkondi maailmas, võitleb selle vastu kokku 196 riiki. Kõrbestumine on viljaka maapinna hävimine, mis on muutuva kliima ning inimtegevuse tagajärg. Üha soojenev kliima halvendab lähistroopilistel aladel taimekasvu, muutes maa väheviljakas ning taimed kiduraks.

Ent teadlaste sõnul on suuremgi roll inimestel endal – üha kasvav elanike arv tähendab nii intensiivset maakasutust, kus loodusel pole jõudu sellele enam vastu pidada. Kuivade alade puhul tähendab maa ülekasutus tugevat survet niigi vähesele taimestikule.