Riigikogu muudab seadust harrastuskalapüügi kohta

Kalapüük rannas. Pilt on illustratiivne. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Riigikogu keskkonnakomisjon saatis esmaspäevasele täiskogu istungile lõpphääletuseks kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (452 SE), mis loob valmisoleku päevapüükide reguleerimiseks, et muu hulgas piirata lätlastest harrastuspüüdjate tegevust.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on lätlased väga usinad püüdjad eelkõige Pärnu lahel, aga ka Peipsil, ikka seal, kus kala saamise võimalused on paremad. "Praegu on saagid kinni vaid püüdjate võimekuses: kui need on liialt head ja suudavad püüda rohkem kui oma tarbeks kasutatakse, siis on motivatsioon neid rahaliselt realiseerida," ütles Vakra. Ta selgitas, et lõunanaabritel on kehtestatud päevalimiidid, et piirata harrastuspüüki ja ka müüki. "On aeg ka Eestis selline samm astuda ja seda kalapüügiseadusega ka võimaldatakse. Päevalimiit ehk püüginorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega, seadusega pole mõtet igale liigile oma piirmäära panna."

Vakra märkis, et harrastuspüügiga püütud kala müük pole lubatud juba alates 2004. aastast. "Seda selle pärast, et kaotada ära ebavõrdne konkurents kutseliste kalurite ja harrastuskalapüüdjate vahel ning tõmmata piir elatusallika teenimise ja hobitegevuse vahel. Kala pole nii palju, et sellest saaksid elatuda kõik huvigrupid," ütles Vakra. "Harrastuslik kalapüük on eelkõige tore meelelahutus vaba aja veetmiseks, kala saamine pole selle kohustuslik osa, vaid tore lisanüanss, mis kindlasti pragmaatilistele inimestele on ka toidulaua rikastaja."

Harrastuslik kalapüük on eelkõige tore meelelahutus vabaaja veetmiseks, kala saamine pole selle kohustuslik osa, vaid tore lisanüanss mis kindlasti pragmaatilistele inimestele on ka toidulaua rikastaja.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (452 SE) tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust. Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras.

Kalastuskaart on vajalik siis, kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Harrastuskalapüüdjatele kehtestatakse reegel – kui püügiandmed on jäetud tähtaegadeks esitamata, ei väljastata neile kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.

Samuti täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks.