Peaminister Jüri Ratas ütles esmaspäeval Laulasmaal Arvo Pärdi keskusele nurgakivi asetamisel, et tegu on olulise hetkega eesti muusikale, kultuurile ja rahvale, sest helilooja on teinud Eestit maailmas suuremaks.
Ratas nimetas Pärdi keskuse nurgakivi asetamist oluliseks hetkeks (1)
"Meil kõigil on täna meeles mõni sõna, millega tahame maestro Pärti õnnistada. Igal neist sõnadest on nurgakivi potentsiaal, kui kasutada temalt endalt laenatud kujundit. Need on nurgakiviks sellele keskusele, aga nurgakiviks ka kõigile meile, püüdmaks olla rohkem Arvo moodi. Vaevalt, et loojana, aga ehk inimestena," kõneles peaminister valitsuse pressiesindaja teatel.
"Omalt poolt jätan siia maja vundamendi sisse karbi vaikust ja rahu, sest just need on niivõrd olulised muusika loomisel ja kuulamisel, heliloomingu tähenduse ning elu üle mõtisklemisel," lisas ta.
Ratase sõnul hakkab keskuse hoone seest ja väljast peegeldama nii lugupeetud helilooja loomingut kui ka mõttemaailma, mis mõlemad on aukartustäratavalt rikkad. "Ma arvan, et selle keskuse olemasolu ja tegevus on meie loova mõtte arengu ja talletamise seisukohast üliolulised. Keskusest saab terviklik isikuarhiiv ning uurimis- ja õppekeskkond, mis pakub võimalusi viia läbi haridusprogramme ja meistriklasse, anda kõrgel tasemel kontserte ning juhatada muusikat kuulama," ütles peaminister.
Hoone välisilmest rääkides pidas Ratas oluliseks rõhutada keskuse kõrgtasemelist arhitektuuri, mille autoriks on Hispaania arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos võistlustööga "Tabula".
"Arvo Pärt on kunstnik, kes on sügavmõttelise ja loova inimese sümbol. Neid väärtusi peegeldab ka rajatava keskuse arhitektuurilahendus," lausus peaminister.
Keskuse uus maja on inspireeritud Arvo Pärdi muusikast, kasutab looduslikke materjale ning püüab leida tasakaalu ümbritseva looduskeskkonnaga. Põhilisteks märksõnadeks on loomine ja loomingulisus. See on ette nähtud valmima Eesti vabariigi juubeliaasta raames ning plaanis on avada hoone Arvo Pärdi 83. sünnipäevaks tuleva aasta 11. septembril.