Tolm jalgelt: pagulased on Rakverest läinud, Kunda omad pakivad

Ainukesed maakonnas: rändekava alusel Lääne-Virumaale paigutatud pagulastest on siia jäänud vaid Kundas elav perekond. Ka nemad peavad plaani lahkuda.

FOTO: Meelis Meilbaum

Ägame tööjõukriisis, kuid pagulaste rakendamisega jääme hätta

Kaks aprillis Rakverre elama paigutatud Süüria perekonda otsustas kolida siit Saksamaa pagulaslaagrisse. Maakonna ainuke pagulaspere, kes elab Kundas ja on rändekava alusel siia saadetud, ei pruugi augustis aasta täitumist tsemendilinnas tähistada. Nende süda ihkab Tallinna, ja seda üsna ootamatul põhjusel – pereisa tahab asuda tööle, mis siinmail on kujunenud võimatuks missiooniks.

Kolmelapseline Iraagi perekond peab koolivaheaega sobivaks kolimise ajaks, mistõttu tegeleb pealinnas aktiivselt korteri otsimisega. Soovist lahkuda on nad teavitanud oma tugiisikut ja teema arutamiseks on istutud ümarlauas ka linna esindajatega.

Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse koordinaator Kristina Avdonina rääkis, et pere kohanemine on olnud hea, nad suudavad enamiku asjadega iseseisvalt toime tulla. Lahkumise põhjus on mujal – pereisa soovib tööle või tööpraktikale saada, kuid Kundas on sellega raskused.

“Õnneks avanes tal võimalus töötukassa kaudu olla vabatahtlikul tööl poes Sõbralt Sõbrale. Pärast seda tundis ta, et on vaja suuremat väljakutset ning pigem erialast kogemust ja tööpraktikat või parimal juhul töökohta,” kõneles Avdonina elektrikust pereisa kohta.

Ka pereema on motiveeritud kodust välja tulema. Tema tahab jätkata haridusteed, mis tal kodumaal pooleli jäi.

Tugiisikuteenuse koordinaatori sõnutsi usuvad kaasad, et Tallinnas on neil paremad võimalused.

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets ütles, et maakonnas otsib tööd umbes 1200 inimest, pooltel neist puudub erialane haridus. Elektriteenuseid pakkuvate firmade juhid ütlevad, et personali on võimalik, kuid häid töötajaid keeruline leida. Rahvusvahelise kaitse saajate puhul nimetas Puhasmets ametisse saamisel aga kõige olulisemaks soovi tööle asuda.

“Vahendame tööotsijatele sobivaid tööpakkumisi ning koostöös tööandjate ja tugiisikutega leiame võimalusi töötamiseks,” ütles Puhasmets, kelle sõnutsi on rahvusvahelise kaitse saajate tööle asumise kiirus seotud sellega, millist tööd on nad valmis tegema, millised on ootused tööle, tasule ning kaasnevatele hüvedele.

Ta nimetas kvalifikatsiooni, keeleoskust, mille puudumisel võib tööturule jõudmine olla pikaajalisem ja keerulisem.

“Üldiselt on tööandjad paindlikud ja valmis värbama töötajaid, kes ei valda eesti keelt, kuid suhtlevad mõnes teises paljudele arusaadavas keeles,” ütles Puhasmets. Ta kinnitas, et maakonnas on rahvusvahelise kaitse saajad tööstusettevõtetesse tööle asunud.

Kunda linnapea Kaido Veski pakkus välja, et põhjus, miks uussisserändajad pole linnas tööd leidnud, on seotud ikkagi eelkõige keeleoskuse ja kultuuritaustaga.

“Olen rääkinud ettevõtjatega. Meil on suured nüüdisaegsed tootmisettevõtted, kus on suurt tähelepanu pööratud ohutusele. Võtta tööle inimene, kes ei oska keelt, ei mõista kultuuri ega konteksti – see on suur risk,” rääkis Veski.

Mujale Euroopasse mineku kohta ütles Kunda linnapea, et küllap mõjutavad uussisserändajaid ka nende kontaktisikud.

“Kohaliku omavalitsusena kohtleme neid samamoodi nagu teisi toimetulekuraskustes perekondi. Meil on ettenähtud vahendeid ja oleme neid ka kasutanud. Mulle tundub, et elukoha vahetamine on seotud sellega, et neil on Eestis raske ja nad kuulevad, mismoodi on Saksamaal – lihtsalt sealne keskkond ja võimalused on teistsugused,” rääkis Veski.

Vaid mõni nädal tagasi suundus Saksamaale kaks Süüria perekonda, kes Rakverre elama paigutatud vaid kaks kuud tagasi. Rakvere linnapea Mihkel Juhkami kinnitas, et toad on tühjad ja kaks pesumasinat, mis peredele osteti, toodi hoiule linnavalitsusse.

“Lapsed ei tahtnud minna, kuid emad ja isad ütlevad, et ei ole seda kultuuri ega keskkonda, kus istuda ja arutada. Nad valivadki laagri, selle asemel et elada Rakveres korteris ja lapsed saaksid turvaliselt käia koolis ning trennis,” rääkis Juhkami.

Küsimusele, kas pagulasi on võimalik tööle rakendada, vastas linnapea, et see on keeruline.

“Tegelikkuses on see isegi natuke naljakas, et saame araabia maadest portsu pagulasi, kes hakkavad elama linnas, mille suurim tööandja on seatööstus. Lihakombinaat on välistatud, ilmselgelt. Ehk vast JELD-WEN võiks olla selline tööandja, kelle juures saaks abistaja toel asjad paari kuu jooksul toimima. See on mõeldamatu, et reaalselt on keegi kogu aeg kõrval, sest töö iseloomu tõttu võib jääda ilma sõrmedest,” arutles Juhkami võimaluste üle.

Septembrist toetatakse rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist rohkem

Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tööle võtmisel palgatoetust, hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise (kutse- või pädevustunnistus) ning eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu.

Tööandja võib taotleda kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamist ka juhul, kui kaitse saaja ei ole tööle rakendatud palgatoetusega.

2018. aastast lisandub tööalase mentorluse tasu tööandjale, juhul kui töötaja vajab tavapärasest rohkem juhendamist ja tuge tööellu sisseelamiseks. Seda saab taotleda ka juhul, kui inimene ei ole tööle rakendatud palgatoetusega.

Allikas: sotsiaalministeerium, töötukassa

Tagasi üles
Back