Juhtkiri: tuules lehvivad tiivad

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Koolilõpetajatele soovitakse ikka tuult tiibadesse. Tuult, mis kannaks kaua ja kaugele. Ometigi on iga Eestist lahkunud noor inimene meile üüratu kaotus. “Mina jään” on tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo moto. 

Loodetavasti jäävad kõik need noored, kes eesti rahva peol osalevad, oma kodumaale. 

Jäävad truuks vähemalt hinges ja südames, ning kui elu neid piiri taha viib, siis soovivad nad oma pere ikkagi kodumaal rajada.

Tehku, mingu või jäägu, kuid oluline on, et noor teeks valikuid südamega, õpiks seda, mis paneb silmad särama.

Kahtlemata sõltub see, kas noor inimene tahab jääda Eestisse, paljuski peresuhetest ning sellest, kes teda siia ootama jäävad. Kui suhted vanemate ja vanavanematega on tõeliselt head, siis tullakse kodumaale tagasi, sest soov, et lapsed saaksid oma sugulastega lähedaseks, on suur.

Tõsi, enamasti on noortega küll nii, et käiakse ringi, õpitakse, teenitakse ja tullakse hiljem tagasi, kuid võib juhtuda ka nii, et kui korra on mujal sealset elu maitstud, siis jäädaksegi. Sinna. 

Samas ei saa kellelegi ette heita nende valikuid, sest eestlased on suletud piiri taga elanud liigagi kaua ning rumalus oleks praegust maailma avatust mitte kasutada. Liiati, kui Eestis ei ole võimalik teha või õppida paljut sellist, mida mujal.

Tehku, mingu või jäägu, kuid oluline on, et noor teeks valikuid südamega, õpiks seda, mis paneb silmad särama. 

Elus pole valesid ja õigeid valikuid – otsus tuleb teha südame häält kuulates.

Üks otsustamise koht on ka see, kas minna pärast kooli lõpetamist edasi õppima või võtta hoopiski vaheaasta ning proovida mõnd ametit, olgugi see esialgu lihtne ja võibolla mitte kõige tulusam. 

Nii on noorel võimalik saada kogemusi, õppida ennast tundma ning saada ehk paremini aru oma oskustest ja soovidest.

Pole midagi hullemat valesti valitud erialal virelemisest, õpingute katkestamisest ning sihituna ülikoolide ja erialade vahel pendeldamisest. 

Jah, ka sel moel on võimalik lõpuks leida oma ja õige, kuid palju aega ja energiat on asjatult kulutatud. Tuul tiibades kannab lõpuks kaugele, kui tiivad ei muutu tuulelipuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles