Mihhail Korb: Ma ei näe, et reformierakond lähiajal Eestis võimule tuleks

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ja keskerakonna linnapeakandidaat Triin Varek Rakveres. Foto: Aarne Mäe

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb käis eile Rakveres uurimas, kuidas siin valmistutakse kohalikeks valimisteks, ning leidis, et seis pole paha.

Keskerakonnas on tekkinud kaks leeri. Yana Toom, Olga Ivanova, Edgar Savisaar ja teised plaanivad Tallinnas minna kohalikele valimistele oma nimekirjaga. Kas partei lõheneb?

Mina seda ei usu. Uuel nädalal on konkreetsed ajad kokku lepitud, siis saadakse kokku ühe laua taga ja toimuvad diskussioonid.

Meediat jälgides on jäänud võibolla vale mulje, et toimuvad läbirääkimised. Läbirääkimised on siis, kui kaks kaupmeest räägivad läbi, mis tingimustel osta ja müüa. Siin on pigem ikka arutelu, kuidas edasi liigume, kus on teravad kohad, mis maha võtta, kus on kohad, kus teineteist mõisteti valesti. Mõlemad pooled on teinud sobimatuid avaldusi.

Keskerakonna väärtus on selles, et suutsime Eesti ühiskonnas hoida tasakaalu kahe kogukonna vahel. Kui me seni saime ühiselt toimetada ja eestimaalaste huve kaitsta, siis usun, et suudame seda jätkuvalt.

Kas võib avalikustada, millised olid need konkreetsed tingimused, mida teine pool esitas, et valimistele ühtsena minna?

Ma ei kiirustaks nende konkreetsete tingimuste avalikustamisega, aga võin avalikustada üldised põhimõtted. Siin me näeme asju erinevalt. Ühelt poolt on erakonna mõtted ja loosungid konkreetsed. Meie räägime linna juhtimisest, promenaadidest, linnahallidest. Teine pool tahab rääkida suuremast poliitikast. See on lihtsalt erinevus loosungites, nagu ma olen ka varem öelnud.

Kas pole nii, et tahetakse püüda venekeelset valijat?

Kindlasti tahavad ka nemad laiapõhjalist toetust saada. Kindlasti tulevad nende ideedega kaasa pigem vene keelt kõnelevad inimesed. Aga usun, et vene kogukonna huve saab kaitsta ainult tugevas erakonnas, mis koosneb nii venelastest kui ka eestlastest.

Kunagi toetas osa venelasi keskerakonda, osa reformierakonda, oli Res Publica, kus oli ja on siiani päris palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Kuid teatud sündmuste järel koonduti ühe erakonna taha. See oli 2007. aasta aprillisündmuste tulemus. Kuigi keskerakond oli juba enne vene inimeste seas populaarne, sest keskerakond oli ja on sotsiaalseid väärtusi hindav erakond. Üks põhjus on näiteks selles, et vene inimene on tihti madalama sissetulekuga.

Olete optimist?

Täpselt nii see on. Ma usun, et kõik saab lahendatud. Me oleme kümneid aastaid olnud erakonnakaaslased, mis siis nüüd on juhtunud, et enam ei saa olla.

Aga inimeste plaanidest on raske teada saada, kui ei räägita. Kui öeldakse otse, siis on võimalust arutada. Seni seda ei tehtud. Protsess oli natuke teistpidi. Kõigepealt tehti nimekiri ja siis alles hakati rääkima.

Kui informatsioon teisest nimekirjast meieni jõudis, siis hakkasime probleemidele lahendusi otsima. Teine pool oli nõus, et asju tuleb arutada. Niikaugele oleme jõudnud. Nüüd tuleb vaadata edasi.

Milline on seal Edgar Savisaare roll?

Seda ma ei tea. Selge, et Edgar Savisaarel on probleemid tervisega. Temasse tuleb lugupidavalt suhtuda. Mina ise ei ole temaga viimasel ajal suhelnud. Nägin teda viimati ebameeldivas olukorras, kui me mõlemad olime kohtuistungil. Aga tema olukorda arvestades on tema aktiivset rolli raske ette kujutada.

Praegu on lainetusi teisteski erakondades. Näiteks IRL-ist lahkus mitu võtmeisikut. Kuidas see mõjub valitsuse tervisele?

Kui ühiskonnas oli kogu aeg ootust ja ärevust, et kas keskerakond laguneb või ei lagune, siis järsku – hopsti – läks IRList kaks meest ilma sõnagi ütlemata. See oli üllatus. Iga kapten vastutab oma meeskonna eest ja see on teise meeskonna teema. Ilmselt ei leitud neile rakendust või ei näinud nad perspektiivi. Lüüa uks pauguga kinni – see on päris julge samm, see on samm, mida on kindlasti põhjalikult kaalutud.

Muidugi tuleb neid jälgida. Aga hetkel valitsuskoalitsioon toimib, meil on üle 51 hääle ja ma olen ka siinkohal optimist. Valitsus teeb head asja ning Eesti poliitika muutub inimesekesksemaks. Need on positiivsed protsessid, mida ootas kogu ühiskond. Ja sellised probleemid tekivadki siis, kui tehakse muudatusi.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur on öelnud, et Eesti poliitmaastikul muudatused alles algavad.

Pevkur esindab ikkagi opositsioonierakonda ja tema eesmärk ongi segadusi ülal hoida. Las Pevkur kritiseerib, aga seda muutust ma küll ei näe, et reformierakond tuleb lähiajal taas võimule.

Kuidas teile tundub keskerakonna positsioon enne kohalikke valimisi Lääne-Virumaal ja Rakveres?

Hoolimata sellest, et me pole siin väga paljudes kohtades võimul, on seis päris hea. Meil on Rakveres tugev linnapeakandidaat ja tugev meeskond. Meie linnapeakandidaat Triin Varek liitus meiega küll hiljuti, kuid tal on palju kogemusi ja tarkust.

Olen kindel, et saavutame edu ka Vinni vallas, nagu alati. Ja paneme tugevad nimekirjad kokku ka teistes piirkondades.

Kuidas te end uues ametis tunnete? Maandusite ministritoolilt ju otse sündmuste keerisesse keskerakonna peasekretärina.

Kui osalesin arutelus, kus esitati kandidaate, siis minu kohta kõlas kõige kõvema trumbina, et olen 15 aastat erakonna liige olnud. Ma arvan, et see ongi kõige parem iseloomustus – ma tunnen erakonda, tunnen piirkondi ja loomulikult aitab kaasa ka minu ministrikogemus. Mul on ka selge nägemus sellest, mis pole erakonnas nii hästi, nagu peaks olema, ja ma arvan, et saan selle parandamisega hakkama, kuigi see võib aega võtta.