Laekvere vallas pingutatakse parema tuleviku nimel püksirihma

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et Muuga kanalisatsioonitrasside ja pumplate uuendamine teoks saaks, tuleb kulusid kokku hoida ka vallavalitsusel.
Selleks, et Muuga kanalisatsioonitrasside ja pumplate uuendamine teoks saaks, tuleb kulusid kokku hoida ka vallavalitsusel. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eelmisel nädalal sõlmis Laekvere vallavalitsus aktsiaseltsiga Antaares lepingu Muuga küla kanalisatsioonitorustike ja pumplate rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Et aga olulised tööd sügiseks tehtud saaksid, tuleb vallal teiste asjade arvelt kokku hoida.

Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et tänavu rekonstrueeritakse reoveepuhasti ja kanalisatsioonitorustiku peamagistraal Muuga mõisast puhastini. Tööd algavad mais ning lõpevad augustis.

Laas selgitas, et reoveepuhasti on küll olemas, kuid see on nõukogudeaegne ega ole töökorras, pärast uuendamist hakkab puhasti toimima teistel alustel.

“Peatrass tuleb täiesti uus. Vana kanalisatsiooni osa jookseb nii sügavale pae sisse, et põhjavesi tungib aeg-ajalt kanalisatsioonitrassi sisse ning süsteem ei toimi. Oleme sunnitud pütiga sodi ära vedama,” rääkis vallavanem. Taoline olukord ei ole ratsionaalne, tähendab suuri kulutusi vallale ning põhjustab ebamugavusi elanikele.

“Tänavu saab lahenduse kõige olulisem: Reoveepuhasti tööle ja reovesi puhastisse. Külavaheline kanalisatsioonitorustik jääb praegu uuendamata,” lisas ta.

Aarne Laasi sõnul järgmistel aastatel tööd jätkuvad: teises etapis rekonstrueeritakse Muuga küla vaheline kanalisatsioonitorustik ning kaugemas tulevikus ehitatakse välja joogiveetorustik koos uue pumplaga, mille tulemusel paraneb ka joogivee kvaliteet.

Tänavused tööd lähvad maksma 309 042 eurot, millele lisandub veel käibemaks. Valla omaosalus on käibemaksuta summast 25 protsenti, ülejäänud ulatuses finantseerib kanalisatsioonisüsteemi uuendamist Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aktsiaselts Antaares võitis tööde tegemiseks välja kuulutatud riigihanke, sest tegi odavaima pakkumise.

Aarne Laas tõdes, et pärast riigihanke läbiviimist ning üsna enne valla tänavuse eelarve vastuvõtmist selgus, et Muuga projekt läheb esialgu kavandatust kallimaks. “Kuna laenu võtmine on omavalitsuste jaoks peatatud, samas tööd tuleb sellel aastal ära teha ja omaosaluseks vajaliku summa peab leidma, siis olime sunnitud muid kulutusi kokku tõmbama,” tunnistas vallavanem.

See tähendab, et vähenesid nii vallavalitsuse kui kõigi selle allasutuste eelarved. “Väiksemate asutuste – näiteks seltsimajad, lasteaed ja Muuga spordihoone – kulusid tuli tänavu kärpida 2000, suuremate asutuste – koolid, vallavalitsus ja rahvamaja – 4000 euro võrra,” selgitas Aarne Laas.

Samuti tuleb kokku hoida üldistelt majanduskuludelt ning selle ühe osana lülitati juba 28. märtsil, pärast suveajale üleminekut, välja tänavavalgustus nii külades kui Laekvere alevikus. Kuigi Laekvere alevikus on asustus- ja liiklustihedus suurem kui külades, talitati nii võrdsuse huvides.

Aarne Laasi sõnul teeb tänavavalgustuse puudumine elu muidugi natuke ebamugavaks, seda enam, et seni selle arvelt kokku hoida ei ole tulnud.

“Asutused on siiski valgustatud ja päris pimedusse kõik ei mattu,” lausus vallavanem, kes loodab, et ka elanikud mõistavad, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada. Vallavanem kinnitas, et kui saabub sügis, lülitatakse tänavavalgustus taas sisse.

Laekvere vallavolikogu ja valla eelarvekomisjoni esimees Margo Klaasmägi ütles, et enne volikogu poolt eelarve kinnitamist toimunud eelarvekomisjoni istungile, kus arutati, kuidas kulusid kokku hoida, olid kutsutud ka kõigi allasutuste juhid, kellelt küsiti arvamust, kuidas tekkinud olukorras talitada.

“Mitte keegi ei kahelnud selles, et Muuga veemajandusprojekt on vajalik,” sõnas Klaasmägi. Kui vald oleks KIKist eraldatud rahast loobunud, olnuks vahendeid hiljem väga raske leida.

Margo Klaasmägi selgitusel kärbiti asutuste eelarveid proportsionaalselt nende suurusega. Kuidas kuskil kokkuhoid saavutatakse, on iga allasutuse enda otsustada. Ta tõdes, et mõnes asutuses tuleb lisaks majanduskuludele vähendada ka tööjõukulusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles