Riigikontroll hoiatab ühinejaid riskide eest

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll.
Riigikontroll. Foto: Internet

Riigikontroll saatis kohalikele omavalitsustele (KOV) kirja võimalike riskide kohta, millega tegelemata jätmise korral võib uue omavalitsuse algus kujuneda konarlikuks.

Riskide kirjeldamise eesmärk oli soov koondada varasemate ühinemiste õppetunnid praeguste omavalitsusjuhtide tarvis, et uued omavalitsused oleks stardiks valmis.

Et välja selgitada võimalikke komistuskive, analüüsis ja võttis riigikontroll kokku varem toimunud ühinemiste kogemused, vaatas läbi omavalitsuste ühinemislepingud ja jälgis ühinemiste ettevalmistamist üldisemalt.

Selle käigus jäid silma valdkonnad, mis näivad muudatuste läbiviimise käigus saavat vähem tähelepanu, kas seetõttu, et tegemist on tehnilisemat laadi teemadega või ei jätku küsimuse kõrval, kas ja kellega ühineda, neile enam piisavalt tähelepanu.

Võimalikke probleeme näeb riigikontroll näiteks seoses ühinemistoetusega. Selle kasutusala on seaduse järgi üsna lai, ent põhiliselt kulub see investeeringuteks. Ühinemislepingud näitavad, et sageli on toetusraha jagatud nii, et iga ühineja saaks midagi.

Ühinemistoetust ei tohiks võtta kui n-ö poliitilise lehmakauplemise objekti, mille abil naabrite erimeelsusi ühinemisel siluda. Oleks riigimehelik, kui toetuse kasutamist otsustades on silme ees uue, mitte lõpetatava omavalitsuse huvid.

Riigikontrolli hinnangul on risk, et ühinemistoetusest tehakse läbimõtlemata investeeringuid, millest on pikemas perspektiivis vähe kasu. Selle võrra jääb vähem raha nendeks üleminekuperioodi tegevusteks, millest oleneb uue omavalitsuse tõrgeteta algus.

Varade ja kohustuste arvestuse detailsus võib olla ühinevates omavalitsustes erinev, nagu ka inventeerimise reeglid ja tavad. On risk, et osa vara ja kohustusi jääb edaspidisest arvestusest välja, kui ühinevad omavalitsused ei korrasta, inventeeri ega dokumenteeri uue omavalitsuse tarbeks kõiki varasid ja kohustusi. See võib hiljem kaasa tuua olukordi, kus näiteks kohustuste katteks tuleb leida ootamatult raha, kuna nendest ei oldud eelnevalt teadlik.

Haldusreformi seaduses on tähtaeg üksnes uue omavalitsuse põhimääruse vastuvõtmiseks (valmistulemustest 6 kuu jooksul). Ülejäänud õigusaktide osas tuleb lähtuda eeldusest, et need kehtestatakse mõistliku aja jooksul.

On risk, et uuel omavalitsusel tuleb kanda lisakulusid, kui teenuste-toetuste uute kordade vastuvõtmine pikalt viibib. Potentsiaalne lisakulu on juba nende paralleelne administreerimine. Mida kauem see kestab, seda suurem on risk õigusvaidlustega kaasnevateks kuludeks (nt ebavõrdse kohtlemise küsimuses).

Riigikontrolli kirjas on toodud näide kolme ühinenud omavalitsuse kohta. Igas neist oli üks lasteaed, kus kehtis erinev osalustasu ja selle maksmise kord. Ühes lasteaias tuli osalustasu ja toiduraha maksta ette, kahes teises nõuti seda tagantjärele. Ühes lasteaias maksti osalustasu 9, teises 11 ning kolmandas 12 kuu eest. Ühe ja sama KOV-i elanikke koheldi seega ebavõrdselt. Samuti oli selle haldamine täiendav ajakulu uue KOV-i raamatupidamisele.

Ühinemislepingutes on ametnikele ette nähtud sotsiaalsed garantiid mitmel juhul suuremad kui seadusega lubatud.

On risk, et ametnike koondamisel makstavad hüvitised ei ole seadusega kooskõlas ja raisatakse põhjendamatult maksumaksja raha. Võimalikud on ka kohtuvaidlused ja nendega kaasnevad kulud.

Riigikontroll leiab, et seaduse ja ühinemislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda seadusest. Et vaidluste riski maandada, tuleks kõiki töötajaid sellest selgelt ja varakult informeerida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles