Linnupojale ­ära peale hinga

Linnupojale ­ära peale hinga. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Praegu on just see aeg looduse aastaringis, mil noored tiivulised valmistuvad pesast lahkuma. Mõni teeb seda paar päeva liiga vara ja nii võib inimese tee ristuda maas rohu sees oleva linnupojaga.

Loodusesõber ja topisemeister Peeter Hussar rääkis, et inimestele üksipulgi ette öelda, kuidas linnupojaga kohtudes käituda, on keeruline, sest palju oleneb olukorrast ja sellest, kas lindu ähvardab mingi oht või mitte.

Tema sõnul on esmane see, et inimene teeks kindlaks, kas suleline vajab abi või mitte. “Üldine suhtumine, ka nõu, mis saadakse keskkonnainspektsiooni valvetelefonil, on selline, et ära sekku, loodus otsustab ise,” kõneles Hussar, kes metsaasukate ja lindude aktiivse liikumise perioodil nimetatud valvetelefonile helistades ka ise sageli nõu otsib.

Maas olevat linnupoega lihtsalt uudishimust Hussari sõnul torkima minna kindlasti ei tasuks. 

Kui vaikselt kössitav linnupoeg inimese lähenedes kisa teeb, on ta hiljem kerge saak röövlindudele ja -loomadele, sest reedab kisaga enda asukoha. Ka linnupesad langevad Hussari kogemusel sageli just inimtegevuse tõttu röövlindude rüüste alla.

Peeter Hussari sõnul peaks inimestel olema põlvest põlve edasi antav talupojatarkus, kuidas looduses käituda, paraku kipub see linna-, aga ka maainimestel üha enam unustusse vajuma. “Vanarahvas ütles ikka, et linnupojale ei tohi peale hingata, vanalind jätab maha. Sellest võiks inimene lähtuda tänapäevalgi,” kõneles loodusesõber.

Ta jätkas, et linnupoeg ei lahku naljalt pesast enne lennuvõime saavutamist. Mõnikord, kui keegi pesas konutavaid linnupoegi häirib, teevad nad seda ka varem ning satuvadki maapinnale. Kui aias on linnupoeg, kes on kergeks saagiks näiteks koerale, soovitab Hussar väikese sulelise tõsta maapinnalt kõrgemale turvalisse kohta. Või kui pesakoht on teada ja pesa alles, võib tõsta poja ka pesasse.

“Oluline on linnupoeg otsesest ohuallikast eemale tõsta, aga mitte viia suisa teise kohta, kust vanalinnud teda üles leida ei pruugi.” Hussari sõnul saabub linnulaste lõpp looduses tavaliselt alajahtumise tagajärjel. “Loodus saab ise hakkama, isegi kui see pole inimese meelest ehk kõige humaansem lahendus.”

Peeter Hussari sõnul keelab looduskaitseseadus linnupoegi koju viia ja ise üles kasvatada, kuigi mõnel juhul aitaks see päästa linnu elu. 

“Linnupoegade lihaste jõud areneb hämmastava kiirusega, ka paari tunniga võib lennuvõime areneda,” ütles Hussar.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313

Helistage, kui märkate:

•  keskkonnareostust või reostusohtu
•  ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust
•  jäätmete ebaseaduslikku ladestamist
•  massiliselt surnud loomi, linde või kalu
•  loomade julma kohtlemist
•  muud keskkonnaalast õigusrikkumist

1313 operaator registreerib saabunud teate ning edastab selle vastava maakonna büroole, kus teatega edasi tegeldakse. Reageerimine sõltub teate sisust.

Kiiret sekkumist nõudvatel juhtudel (kui on tõsine reostusoht või kui ebaseaduslik tegevus parasjagu käib), püüavad inspektorid kohale jõuda nii kiiresti kui võimalik. Samas ei eelda näiteks teade metsa alt leitud jäätmehunniku kohta kohest kontrollimist, seda tehakse esimesel võimalusel.

(Allikas: www.kki.ee)