Haava puitmassi tootmisega tegelev Estonian Cell soovib ettevõttele eraldatud süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi suurendamist. Juhatuse liikme Artjom Sokolovi sõnul ei arvesta praegune metoodika neile vajalikke koguseid õiglaselt.
Estonian Cell soovib õiglasemat CO2 kvooti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Meie alustasime tootmisega 2006. aasta lõpul ja sellele aastale arvestatud CO2emissioon ei peegelda meie ettevõtte täisvõimsusel tootmist – ettevõtte alustamist ei võetud arvesse, vaid arvestati selle põhjal, nagu me oleksime tootnud, nagu tavaliselt toodame. Me ei taotle mitte ekstra kvooti juurde, vaid et ei võetaks arvesse 2006. aasta ebatüüpilist alguse perioodi,” selgitas Sokolov.
Sokolovi sõnul on nad käinud oma seisukohti põhjendamas nii majandus- kui ka keskkonnaministeeriumis, kuid erinevalt mitme teise ettevõtte parandusettepanekutest ei ole nende omadega arvestatud. Kuigi varasemad signaalid valitsuse istungitelt ja ministeeriumidest on tema sõnul mõista andnud, et nad saavad lisakvooti, saadeti lõplik ettepanek, kus Estonian Celli soove pole arvestatud, nüüd Brüsselisse kooskõlastamiseks.
Seetõttu saatis ettevõte keskkonnaministeeriumile varemräägitu meeldetuletamiseks selgitava kirja.
“Me toetame tugevalt Eesti eksporti ja majandust, oleme selgelt kõige nüüdisaegsem seda tüüpi tehas Euroopas, oleme suuruselt teine välisinvesteering taasiseseisvunud Eesti ajaloos – kui sellise strateegilise tööstuse puhul ei võeta asju arvesse, siis millist ettevõtlust üldse peaks toetama. Praegu me ei räägi isegi toetamisest, vaid et andke meile õiglane kogus, mis vastaks meie tavatootmisele,” rääkis Sokolov.
Eestile ei ole ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul kindlat kvooti kehtestatud, ministeeriumidel pole selles osas otsustamisõigust, sest otsused tehakse Brüsselis. Seal kogu Eestile eraldatud kvooti on olnud liiga vähe ning asjajamine võtab liiga kaua aega. Tema sõnul on jaotus sageli ebaõiglane ja ka Kunda Nordic Tsement sai eelmisel korral kvooti kahe ahju jaoks, kuigi nad taotlesid seda kolme ahju jagu.
“Ministeerium jagab sisuliselt puudjääki,” väitis Einstein. “Kõige segavam asi on teadmatus - nii ei saa ju ettevõtte tegevusi planeerida. Ei ole selgust, millal Brüssel Eesti taotlusele vastab,” lisas ta.
“Euroopa Komisjonile esitatud Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012 on tähtis ja põhimõtteline dokument, mis on koostatud läbipaistva metoodika alusel. Vastavalt korrale on Euroopa Komisjonil aega kolm kuud menetleda Eesti riiklikku jaotuskava. Enne Euroopa Komisjoni otsust ei ole korrektne kommenteerida jaotuskava sisu, sealhulgas ka detaile,” kommenteeris keskkonnaministeerium avalike suhte osakonna juhataja kohusetäitja Pavel Ivanovi vahendusel.
Estonian Celli esindav advokaat põhjendas keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettevõtte soovi saada juurde CO2kvooti õigustatud ootusega, hinnates, et ettevõte peaks perioodil 2010–2012 saama kvooti kokku 34 344 tonni aastas, 20 000 tonni sellest uute sisenejate reservist.
Keskkonnaministeeriumist Euroopa Komisjonile hindamiseks saadetud jaotuskavas on Estonian Celli kvoodi suurus 21 521 tonni aastas.
Kui Estonian Celli taotlus jääb rahuldamata ning kui ettevõttel ei ole ka kohtu kaudu võimalik saavutada oma õiguste kaitset enne 2012. aasta lõppu, kavatseb Estonian Cell kirja järgi nõuda riigilt kahju hüvitamist.
Ettevõte vähendas energiasõltuvust
Euroopa energiaressursi tõhustamise poliitikast lähtudes investeeris Estonian Cell kuluefektiivsuse suurendamiseks 2,7 miljonit eurot.
Energiasõltuvuse vähendamiseks asendati sekundaarveski uut tüüpi tehnoloogiaga ja moderniseeriti primaarveskit. Kuna antud toodangu puhul on tegu Euroopas uuendusliku rakendusega, kaasrahastas seda projekti EAS.
Ümberehitused viidi lõpule veebruaris ja seadmed võeti kasutusele märtsis.
“Kasutusele võetud tehnoloogia näol on tegemist innovatiivse lahendusega, mis tänu energiakulu alanemisele vähendas ka Eesti vabariigi energiatarbimist tervikuna 0,3% võrra,” kommenteeris ASi Estonian Cell juhatuse liige Lauri Raid.