Pandivere peretalude päeval oli uksed külastajatele avanud ka Mesilinnu talu Järvajõe külas.
Mesilinnu talus uuriti, kas mesinik sutsata saada kardab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talu peremees mesinik Enn Sildoja ei saanud külastajate küsimusterahe all hetkekski puhata. Kõige enam huvitas meetalu uudistama tulnuid, kas mesinik nõelata saamist kardab ning kuidas seda kõige mõistlikum vältida oleks.
Enn Sildoja ütles, et tema nõelamist enam ei karda, kuna on sellega harjunud. Meestel aga soovitas ta mesitaru lähedale mineku eel vältida habemeajamisvedelike kasutamist. "Siis on mesilased näos kinni," lausus mesinik.
Tegelikult pole mesilased Sildoja sõnul sugugi agressiivsed ega ründa inimest niisama heast peast. Vastupidi võib aga juhtuda küll. Seda, et inimese mõtlematusest mesilastele suur kahju tekib, näitas Sildoja sõnul hiljutine juhtum Vinni vallas, kus hukkus pärast rapsipõldude pritsimist hulk mesilasi.
"Olen ise sama asja läbi teinud ja tean, mida see tähendab. Tol korral suutsime ära tõestada, et põllumees oli süüdi. Süüdlasel vähendatakse küll toetusi, aga see on umbes viis protsenti. Samas mesinik peab ise vaatama, kuidas hakkama saab," rääkis Sildoja, kellele on mee tootmine elatusallikaks.
Sildoja sõnul on välistatud, et selline asi saaks toimuda näiteks Soomes, Eestis on aga põllumajanduses jäme ots põllumeeste käes, mesindust peab ministeerium pigem hobiks.
Tõsiste teemade kõrval jagus peretalude päeval aga palju rõõmsat: näiteks osutus külastajate seas oodatavalt populaarseks värske kärjemesi.
Aga kas mesilane on ikkagi lind või loom? "Registrisse on kantud kui loom, aga tegelikult on putukas," vastas Enn Sildoja muigamisi.