Juhtkiri: üks nuhtlus vähem

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kui keegi veel märganud pole, siis kauplustes ei jagata enam nii lahkesti väikeseid kilekotte ning asjalikum müüja küsib ostjalt enne kauba kilekotti pakkimist, kas too seda ikka soovib. Kilekotinuhtlust püüab piirata ka riik: tänavu märtsis võttis riigikogu vastu seaduse, et alates 2019. aastast ei tohi enam müügikampaaniate ajal jagada tasuta kilekotte, ning ka õhukeste kilekottide kasutust piiratakse veelgi. Kaupmehed on valitsusest juba ette jõudnud.

Salamõrtsukast kilekotist on laulu teinud räppar Genka ning videod sellest, kuidas meres hulpivad kilekotijäänused tapavad mereelukaid ja veelinde, mõjuvad internetiavarustes õõvastavalt. Seda tervitatavam on, et inimesed astuvad samme plastikaatkottide kasutamise vähendamiseks ning võtavad kasutusele korduvkasutatavad poekotid.

Uuringu järgi on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud paberkottide müük umbes 40 protsenti ja kilekottide müük langenud pea viiendiku. See on üksnes tervitatav. 

Riidest poekott võiks olla iga auto kindalaekas ja daami käekotis, see peab vastu aastaid, on pestav ja võib olla pealegi igati stiilne. 

Riidest poekott võiks olla iga auto kindalaekas­ ja daami käekotis, see peab vastu aastaid, on pestav ja võib olla ­pealegi igati stiilne.

Miks mitte minna poodi üldse aga enda korviga, ilusa punutud korviga. Laod kauba oma korvi, käid läbi iseteeninduskassast ja ongi kõik.

Leidub ka niisuguseid toredaid kauplusi, kuhu võib minna oma salatikarbiga: ostad letist salati ja lased müüjal selle kaasa võetud karpi panna. Hügieeni kaalutlustel see igal pool lubatud ei ole, samas oleks mõttekas niisugune komme taastada. Eks igaüks vastutaks ise oma karbi puhtuse eest, samas oleks võit prügimajanduses ja keskkonnahoius.

Kilekottide kasutamine on ilmselt kinni suhtumises. On inimesi, kes peaaegu ei kasutagi kilekotti, samas leidub neid, kes kiire elutempo, unustamise ja ootamatute poeskäikudega vabandavad seda, et ikka ja jälle kassast uue plastikaatkoti haaravad.

Ei saa muidugi ka äärmustesse minna, kuhugi peavad inimesed ju oma kauba panema ning alati ei ole võimalik poeskäiku pikalt ette plaanida.