"Kõige parem oleks, kui eakad saaksid elada väärikust säilitades kodus või harjunud ümbruses väiksemas perekodus. Selleks on tarvis, et lisaks omastele aitaksid vallad ja linnad inimesi õigel hetkel palju rohkem. Nad on selleks sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohustatud, ent sageli ei tea, ei oska või kurdavad rahapuudust," ütles Madise õiguskantsleri kantselei teatel.
"Hooldekodu jääb siiski ka tulevikus osale kaaskodanikest ainsaks sobivaks lahenduseks. Sõltumata terviseseisust ja east on inimene alati austust väärt. Inimesi ei tohi panna olukorda, kus neile tundub, et nende väärikus kaob, neid koheldakse hooldusobjektide, mitte inimestena, kellel on tunded ja mõtted."
Madise nentis õiguskantsleri ametkonna kontrollkäikudele viidates, et paljude Eesti üldhooldekodude tingimused ei taga nende elanike põhiõigust inimväärsele elule. Siiski on ka positiivseid näiteid, kus hooldekodu asukad on puhtas koduses keskkonnas, neil on piisavalt huvitavat tegevust ja vajadusel tagatud ka arstiabi.
"Paljud probleemid tulenevad valdkonna kroonilisest alarahastamisest. Loodan, et kohaliku omavalitsuse ülesannete ja rahastamise muutmisel arvestatakse vajadusega oluliselt parandada elu- ja hoolduskvaliteeti hooldekodudes," sõnas õiguskantsler juhtides tähelepanu ka värskele Maailmapanga raportile, mis soovitab Eestil märgatavalt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist.
Madise sõnul peavad haldusreformi käigus loodavad omavalitsused suutma korraldada ja rahastada vajalikke teenuseid ka olukorras, kus teenusevajajaid elanikkonna vananedes oluliselt lisandub. Inimeste kodus ja päevakeskustes abistamist saab korraldada ka kogukondlikul põhimõttel.