Juhtkiri: kuimuudu sääne asi saa ollaq?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti jõudis napilt Euroopa Liidu eesistujaks hakata, kui juba oleme esimese takistuse taga upakil. Selgus, et meie ministrid ei oska piisaval tasemel võõrkeelt, ning uudistesse lipsanud klipid Brüsselis peetud esimestelt istungitelt on leebelt öeldes piinlikkust tekitavad.

Inimeste reaktsioonid on erinevad: mõni vaatab muiates või kahjurõõmsalt irvitades, kuidas Kalevite pojad ja Lindatütred ingliskeelseid sõnu hääldades kartulipudrust jäika keelt väänavad. Teised ei suuda esinejate kannatusi lõpuni vaadata ning klõpsavad teleka häbist punastades teisele kanalile.

Kõik elavad kaasa. Kummaline on aga see, et asjaosalised ise poleks nagu enne tähtsat pooleaastast eesistumisperioodi oma võimeid sugugi analüüsinud. Justkui oleks käinud enne üks mõnus lösutamine Toompea pehmetel diivanitel ning nähtud oma kujutluses pilte sellest, kuidas saab tähtsa näoga mööda Euroopat reisida ja naabritele meie lihtsas maakeeles kõike seletada.

Tavainimese elus käivad asjad nii: kui ta soovib tööle saada, aga töö eduka tegemise eelduseks on mõne võõrkeele oskus, siis keelt oskamata ta ametisse ei sobi ning leitakse keegi teine, niisugune, kes nõuetele vastab. Riigijuhtimisel käib asi ilmselt teisiti.

Tavainimese elus käivad asjad nii: kui ta soovib tööle saada, aga töö eduka tegemise eelduseks on mõne võõrkeele oskus, siis keelt oskamata ta ametisse ei sobi ning leitakse keegi teine, niisugune, kes nõuetele vastab.

Ministriks saamise üks eeldusi peaks olema nelja keele (eesti, inglise, vene, soome) vaba valdamine vähemalt kõnes, soovitavalt ka kirjas. Me ei ela ju kusagil üksildasel ookeanisaarel, vaid kitsukeses Euroopas. Vähemalt enesekriitikat võiks kõrgharidusega inimestel olla.

Aga materdajad ei halasta. Ministrite keeleoskusele hävitava hinnangu andnud filoloog Tuuli Odra ütles Vikerraadios, et kui üldiselt on inimeste kehv keeleoskus nende endi mure, siis antud juhul on tegemist Eesti murega ja sellega tuleks kiiresti midagi ette võtta.

Häbisse jääb selles olukorras, kus europarlamendi valgetes koridorides patseerivad riigijuhid oskavad inglise keelt kehvemini kui keskmine põhikooliõpilane, just Eesti riik. Seega sooviks meie riigijuhtidele tublit õppimist. Alustada võiks näiteks võõrkeelsete multikate vaatamisest.