Päästeamet jagab nõuandeid ohutuks puhkamiseks

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suplejad Äntu tehisjärves.
Suplejad Äntu tehisjärves. Foto: Meelis Meilbaum

Kõige enam õnnetusi juhtub inimestega suvisel puhkuste tippajal. Päästeamet koostas nimekirja sellest, mida edukaks ja õnnetustevabaks puhkuseks meeles pidada.

LAPSED

  • Ära jäta lapsi veekogu juures järelevalveta, eriti ohtlikud on tiigid, basseinid, sest kodune õueala tundub sageli turvaline.
  • Räägi, põhjenda ja korda üle reeglid. Väikelastel ei ole veel oskust teha üldistusi (reegel on üldistus) ja ka nende mälu on piiratud. Ehkki pisike laps saab sõnadest aru, ei suuda ta neid kuigi kaua meeles hoida ja unustab peaaegu kohe lapsevanema öeldu.
  • Ujumise abivahendid loovad petliku turvatunde, täispuhutavate kätiste ja ujumisrõngaga suplev laps peab olema vanemate hoolsa järelevalve all. Abivahendid võivad lapse rannast eemale kanda või juba varasema vigastuse tõttu järk-järgult tühjaks minna. Ujumisrõnga puhul on lisaohuks lapse tagurpidi keeramine.
  • Jälgige lapsi lõkke ja grill läheduses. Tähelepanu peaks pöörama sellele, et lapsed ei läheneks grillile ega mängiks selle läheduses.

LEMMIKLOOMAD

  • Ära jäta lemmiklooma üksi autosse. Autos tõuseb temperatuur kiiresti, eriti päikese käes.
  • Hoia palavatel ilmadel esmaabi andmiseks alati läheduses jahedat vett ja jääkuubikuid. Heaks abimeheks on jahutusvest.
  • Pane loomale vest selga! Nii nagu inimestele, tuleks ka koerale paadimatkale või purjeretkele minnes selga panna päästevest. Ujumine on paljudele koertele raske ja nad ei suuda pikalt vee peal püsida.
  • Kui satute olema mere ääres, siis jälgige, et koer ei jooks merevett ega sööks vetikaid – mõlemad võivad tekitada mürgistuse.

METSAS

  • Võta metsa minnes kaasa laetud mobiiltelefon.
  • Enne metsa minekut ütle lähedastele, millal kavatsed tagasi olla ja kuhu suunda lähed.
  • Uuri enne metsa minekut ilmaolusid. Ära mine metsa läheneva tormi või äikese eel.

SUVILAS JA MAAKODUS

  • Vaata üle tulekolded, veerand tulekahjudest saavad alguse küttekolletest.
  • Kontrolli elektrijuhtmeid ja väldi pikendusjuhtmete ülekoormamist. Tavaliselt on pikendusjuhtmete lubatud võimsus 2500 W.
  • Grillimisel ja lõkke tegemisel järgi ohutusnõudeid. Kuni meetrise läbimõõduga lõkke ohutu kaugus on alates 8 meetrit hoonetest ja põlevmaterjali hoiukohtadest, üle meetrise läbimõõdu korral arvesta 15 meetriga. Samuti ole kena ja arvesta naabritega: toss rikub ära nii mõnegi toreda õhtupooliku.
  • Paigalda maamajja või suvilasse suitsuandur.

VEEKOGUDEL

  • Kanna päästevesti! Päästevestist on kasu ainult siis, kui see on seljas. Ümber läinud paadist või jahedas vees hulpides on vesti kättesaamine ja selgapanemine ülimalt keeruline, kui mitte võimatu. Rääkimata siis veel olukorrast, kus inimene on vigastatud või teadvuseta.
  • Jälgi ilmateadet, veendu laeva ja navigatsiooniseadmete tehnilises korrasolekus.
  •  Kontrolli, kas kaasas olev kütusekogus on piisav, võimalusel võta ühes varukütust.
  •  Veendu päästevarustuse olemasolus, selle korrasolekus ja vastavuses kehtestatud nõuetele.
  • Anna mereleminekust teada oma lähedastele – kuhu ja kui kauaks plaanid minna.
  •  Ole kaine, seda nii paadiga sõites kui ujuma minnes, purjus inimene hindab oma võimeid üle.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles