Poodi mängitakse nii eurodes kui kroonides

Urve Saar (vasakul) ja Katrin Kask Rakvere linna algkoolist uurivad voldikutest lõigatud ja kokku kleebitud “eurosid”, millega lapsed rahaga arvestama õpivad. Foto: Arvet Mägi

Pühapäeval täitus 100 päeva hetkest, mil Eestis võeti kasutusele euro. Loodetud võluvitsa sellest majanduse jaoks ei saanud, küll on uue rahaga harjumine läinud üllatavalt valutult. Õpilased aga saavad õpikutes näha veel mõnda aega krooninumbreid.

Kuigi euro võeti Eestis kasutusele juba rohkem kui kolm kuud tagasi, on õpikute väljaandmine nii pikk protsess, et koolitundides lahendatakse ülesandeid endiselt Eesti krooni vääringus.

Rakvere linna algkoolis meisterdati saabunud euroinfobrošüüridest lastele mängimiseks rahatähed ja nii mängitakse lasteaias poodi juba “eurosid” kasutades. Algklassilapsed peavad aga veel mõnda aega matemaatikat õppima raamatutest, kus ülesanded kirjas kroonides. “Meil oli eelmisel sügisel vaja järgmise aasta õppekirjandus ära tellida, raamatutes ja töövihikutes on kõik kroonides, kuid näiteks Avita kirjastus pakkus meile lisaraamatukest, kus ülesanded sees ka eurodes,” rääkis kooli õppealajuhataja Urve Saar. Uus trükk õpikuid on aga juba euro-ülesannetega.

Euro on muutnud ka lapsevanemaid ettevaatlikumaks. “Hiljuti just ettevalmistusklassis eurost ja rahast rääkides selgus, et lastest ei ole veel keegi käinud ise kaupluses ostmas, krooni käibimise ajal oli neid lapsi rohkem, vanemad vist usaldasid kroone enam,” arvas ta.

Kooli õppealajuhataja lasteaia osas Katrin Kask tõi aga välja selle, et neil, kes juba vanuses, et taskuraha antakse, on see summa kasvanud. “Kui nad varem said 25 krooni, siis nüüd saavad kaks eurot,” märkis ta. Popiks on saanud ka erinevate maade eurode kogumine – nii kogub neid koguni üks klass üheskoos. Lasteaialapsedki käivad raama­tukogus uurimas, millise maa raha neil parajasti käes on.

Kaubanduses läks harjumine üllatavalt valutult. “Olime 1. jaanuari hommikul pisut ärevil ja kartuses, kas kõik sujub plaanipäraselt,” rääkis Rakvere Krooni Selveri juhataja Helgi Aver. Praeguseks on nii teenindajad kui kliendid euroga harjunud.

Mugavuse huvides on oma käitumismustrit muutnud bussireisijad. “Kõvasti rohkem on hakatud ostma kuupileteid, samuti kasutama rohkem Go IN kaarti,” tõi Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna ühistranspordi vanemspetsialist Martin Keskküla näiteks. Bussiliikluses tuli ette väga vähe probleeme, isegi päris alguses. “Tõsi, kui tuleb palju inimesi korraga bussi, siis võtab rohkem aega, sest hinnad olid krooni täpsusega, nüüd on 64 eurosenti, millega on tülikam arvestada. Bussid hilinenud see­tõttu pole,” kinnitas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuhi Eve Soppe sõnul eurost turu elavdajat ei saanud. “Kui jaanuar ja veebruar on alati tagasihoidlikud, siis tänavu olid need kuud eriti tagasihoidlikud,” tõdes ta.

Nii näiteks sooritati esimene majaostutehing alles aprillis, samuti oli väga tagasihoidlik korteriturg.

Soppe hinnangul on aga väga tasakaalust väljas need summad, mida oma elamispinna müüki pannud inimesed ootavad. “Seda näeb, vaadates ükskõik millist kinnisvaraportaali,” ütles ta. Kuigi inimlikult on see mõistetav, pole ostjad Soppe sõnul nn ulmeinimesed. “Ostja on 95% tõenäosusega kohalik, nii et küsige oma naabrimehelt, kas ta on selle hinnaga nõus ostma,” tõi ta näiteks.

Uus raha andis võimaluse ka võltsrahameistritele, sest eurosid tunti vähe. Maakonnas on sel aastal olnud kaheksa valeraha juhtumit.

“Neist ühe juhtumi puhul osutus rahatäht siiski õigeks ning ühel korral oli tegemist suveniirrahaga,” rääkis Karen Pere, Ida prefektuuri majanduskuritegude talituse kriminaalmenetleja.

Kõigi juhtumite puhul on võltsitud eurod avastatud poodide kassades, kui mitte kaupluses kohapeal, siis kauplusest raha panka viies, aasta alguses ei olnud paljudes kauplustes veel raha kontrollimise aparaate.

“Müüjate väitel olid nad küll väga hoolikalt rahakupüüre kontrollinud, ent eksperdiarvamuse kohaselt on kõik Lääne-Virumaal avastatud võltsitud eurod kuulunud kõrgema tasemega võltsingute klassi,” lisas Pere.

Markantseim juhtum oli tema sõnul ehk see, kui üks kaupluse omanik soovis võltsitud euro paberraha endale tagasi saada, aga võltsitud pangatähed on kriminaalasjas asitõendid, mis päris kindlasti ei kuulu kauplustesse tagastamisele.