Eestis ei viibi pooled siia saabunud kvoodipagulased

Euroopa Liidu ümberpaigutamise kava raames Eestisse toodavad pagulased saavad esialgu aastase elamisloa, mida saab hiljem pikendada. Foto on illustratiivne. Foto: Kristel Kitsing

Väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud kümme kvoodipagulaste peret, Eestis ei viibi pooled siia saabunud kvoodipagulased.

Juuli lõpu seisuga on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kümme kvoodipagulaste perekonda ehk kokku 49 inimest, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Lisaks neile kümnele perekonnale ei viibi Eestis veel seitse kvoodipagulaste peret, kus kokku on 30 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest.

Juulis ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja kolm Süüriast pärit perekonda, kes saabusid Eestisse veebruaris Kreekast. Neljaliikmeline perekond suunati elama Tartusse, viieliikmeline perekond samuti Tartusse ning viieliikmeline perekond Rakverre. Lisaks ületas juunis väljaspool Eestit viibimise tähtaja tänavu märtsis Kreekast Eestisse saabunud neljaliikmeline Süüria perekond.

Juunis ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja viieliikmeline perekond, kes saabus Eestisse mullu augustis ning mullu septembris Eestisse saabunud viieliikmeline perekond. Esimene perekond suunati Eestisse saabudes elama Tartusse ning teine perekond Rakverre.

Esimene väljaspool Eestis viibimise tähtaja ületanud pere oli kolmeliikmeline Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse. Veel kaks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kvoodipagulaste perekonda saabusid Kreekast Eestisse käesoleva aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasustamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga. Saabudes oli perekonnas viis liiget – kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega..

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.