/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6730903t1h0b86.jpg)
Üks põllumees pahandas kord, kui nägi songitud kartulimaad: “Kuradi oinakotid! Võtaks siis ilusti järjest, kasvõi terve vao korraga.” Järvamaal oli juhtum, kus ülbed tegelased otse põllumehe nina all äsja niidetud heina autosse tassima asusid.
Juhtkiri: kolhoosnike mentaliteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellised olukorrad panevad mõtlema, kas linnastunud inimestel on teise tööst ja vaevast lihtsalt sügavalt ükskõik või levib endiselt kolhoosnike mentaliteet, et kõik, mis põldudel, on ühisvara.
Hernepõldude omanikud on ainsa lahendusena näinud herneraksus käijate harimist ja meedias jagatakse inimestele näpunäiteid, kuidas võimalikult väikest kahju tekitades võõralt põllult kaunu noppida. Ilmselge on, et keelamisest kasu ei ole: ikka peatub auto, ikka võetakse.
Ehk peaks koguni kampaania korras panema põldude äärde plagud või pildistamistaustad kirjaga “klõpsuta siin” või “matsuta siin”. Või tegema laudtee nagu rabas (mis ei ole seal sellepärast, et inimene ära ei eksiks, vaid et ta pinnast ära ei tallaks), et siis soovijad saaksid paremalt ja vasemalt midagi haarata ega tallaks kogu vilja ära. Iseasi muidugi, kas on mõistlik noppida midagi söömiseks põllult, mida on kemikaalidega pritsitud.
Võõrasse varasse võiks siiski suhtuda heaperemehelikult. Enda põllule ju ei läheks tallama ega rada tegema.
Ega ühe-kahe või ka enama hernekauna võtmisest polegi hullu, kui seda tehakse ettevaatlikult ja läbimõeldult ning ei minda põllule trampima. Arusaamatuks jääb aga see, kui vasikavaimustuses tormatakse keset põldu endast pilte tegema. Tol hetkel on inimesel vist iga kainet mõtlemist reguleeriv ajurakk välja lülitunud ning talle tundub, et teeservas lokkav põld on midagi iseenesestmõistetavat, mitte teise inimese töö, aja- ja rahakulu tulemus.
Võõrasse varasse võiks siiski suhtuda heaperemehelikult. Enda põllule ju ei läheks tallama ega rada tegema. Nii just hiljuti juhtus: inimesed, kes harjunud üle põllu lõikama, ei olnud rahul, et niiskema ilmaga jalad märjaks saavad, ja keegi tark niitis keset põldu laia raja sisse. Kuidas sellist lollust karistada? Ei olegi vist midagi teha, kui kupli alla on lusikaga pandud ja sealt kulbiga võetud.