Noor Eesti tuleb rahvaaeda

Joonas Tartu (vasakul) kuulab hoolega, mida lavastaja Jaanus Rohumaal “Noor Eesti” kohta öelda on.

FOTO: Rakvere Teater

Rakvere rahvaaias 10. juunil esietenduv Jaanus Rohumaa lavastus “Noor Eesti” kõneleb aastast 1917, kui liigestest nagisevas Euroopas haarasid noored eesti kirjanikud relva asemel sule ning sündisid luulekogud, mille sära kestab tänaseni. “Meil on tunne, et see on hetkel aktuaalne,” ütles lavastaja.



“Noor Eesti”, mille teksti veel paar nädalat viimistlevad noored dramaturgid Kairi Kruus, Jan Rahman ja Eva Samolberg, segab ajaloolist tõde fantaasiaga. Loo aluspõhjaks on tõik, et 1917. aastal kogunenud rühm erksaid loomingulisi noori koos kogenud Friedebert Tuglasega jõuab Noor-Eesti jätkamise asemel uue lahenduseni ja tekib loominguline ühendus Siuru.

Loomisrõõmust ja positiivsest energiast sündis luule, mis ei lasknud end maha suruda eluproosal. “Luulel on omadus sõnastada ümbritsev elu nõnda, et see lööb pildi selgeks. Looming on mäng, mis eeldab julgust ja millegi armastamist,” kõneles Rohumaa.

““Noor Eesti” lugu ei ole Noor-Eesti lugu, vaid uue noore Eesti lugu, mis hakkab tühjadelt lehtedelt kerima,” ütles Rakvere teatri direktor Joonas Tartu.

Jaanus Rohumaa sõnul mõtles ta kirjandusest kõnelevast teatritükist juba ammu, inspireerijaks kunagised Margus Kasterpalu ja luuleteatri Valhalla ettevõtmised, kus käsitleti Noor-Eestit ja Siurut. Ning nüüd, kui Rakveres kui “ärksa vaimuga kohas oli valmisolek väga suur”, andis Rohumaa Drakadeemia noortele dramaturgidele kondikava, mille järgi need kirjutasid näidendi.

“Noor Eestis” mängivad Ülle Lichtfeldt, Hannes Kaljujärv külalisena teatrist Vanemuine, Velvo Väli, Erni Kask, Lauri Kaldoja, Maarika Mesipuu, Mait Joorits, Peeter Rästas ja Tarvo Sõmer. Lavastuses, kus kohtuvad minevik ja tulevik ning kõik noored eestlased läbi aegade, on nende kehastada Marie Under, Friedebert Tuglas, Henrik Visnapuu, Artur Adson, August Gailit, Johannes Semper ja Ants Laikmaa, kuid kes on kes, ei soostunud Rohumaa veel avaldama.

“Tähtis on, et Siuru-lind lendama läheks,” sõnas lavastaja.

Joonas Tartu lisas, et kavas on lavastust, mida mängitakse kuu aja jooksul umbes 15 korda, toetada kujutava kunstiga. “Terve Rakvere peaks muutuma kunstigaleriiks, kus palju noorte eestlaste loomingut,” mainis direktor.

Tagasi üles