/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/05/19/5406023t1h8cb9.jpg)
Teisipäevast algas jõevägi püügihooaeg, vähipüügiks on vajalik kalastuskaart.
Algas jõevähi püügihooaeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõevähki on lubatud püüda 31. augustini. Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolmeks ööpäevaks ning Saare- ja Hiiumaal üheks ööpäevaks. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab kolm eurot.
Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole tänavu enamikus maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd sai püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina on seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas: Hiiumaal kõigi veekogude, Saaremaal samuti kõigi veekogude ja Tartumaal Pangodi järve osas.
„Jõevähk on kõrgelt hinnatud delikatess meie toidulaual. Samas on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes ning seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud. Et meie vähivarud säiliksid looduses, on seatud piirang püügiajale ning keelatud alammõõduliste ehk kuni 11 sentimeetri pikkuste jõevähkide püük, et tagada sigivate isendite olemasolu. Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki kohe vette tagasi lasta,“ selgitas Aimar Rakko, keskkonnaameti jahindus- ja veeelustiku büroo juhataja.
Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni, on vähipüük tänavu keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.
2016. aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.