/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/08/02/6950873t1hae57.jpg)
Ida-Virumaale Liimala külla rajatakse 580 000 eurot maksev muuseum koos mereteemalise raamatukoguga, mis käsitleb aastatel 1920-1940 toimunud ulatuslikku salapiiritusevedu Eesti ja Soome vahel.
Ida-Virumaale rajatakse salapiirituseveo muuseum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Loodav muuseum räägib salapiirituse vedamise lugu just rannarahva perspektiivist, kuna seda saab käsitleda kahtepidi. Näiteks professor Raimo Pullat oma raamatus "Viinameri" jutustas seda riigi ja võimuesindajate perspektiivist," rääkis muuseumit haldava ettevõtte Trogar OÜ juhatuse liige Hannes Prits.
"Iidse rannaõiguse kohaselt on salapiirituse vedamisel väga lihtne loogika – kõik, mis meri annab, on legaalne sissetulek. On see siis kala, haakrik ehk laevahuku riismed või salapiiritus või mõni muu salakaup, kuna salakaupa on rannas alati veetud. Lihtsalt teatud perioodidel rohkem ja teatud perioodidel vähem ja enamasti on see seotud riigipoolsete mitte just kõige arukamate otsustega," kõneles Prits.
"Salapiiritus oli viimane salakaup, mida meritsi suurtemates kogustes veeti, ja see on väga laialdaselt Eesti randlusele mõju avaldanud, arvestades seda, et rannakülad olid vaesed ja maad oli vähe. Meil endalgi oli 8-hektariline talu, samas kui Lõuna-Eestis olid talud 40–50-hektarilised. Elatuti peamisel kalapüügist ja salapiirituse eest teenitud raha muutis oluliselt rannakülade olustikku, mille parimaks näiteks on Viinistu, kus näeme mansardkorruse ja plekkkatusega hooneid. Tollal oli selline nali, et kui rannakülas oleval hoonel oli plekkkatus, siis veeti salapiiritust ja punkt, sest ühtestki legaalsest sissetulekust ei olnud seda võimalik saada. Ja meie üritamegi seda lugu jutustada," lisas ta.
Veel rajatakse projekti osana 150-ruutmeetrine lava kontsertide ja etenduste andmiseks ning 15 meetri kõrgune vaatlustorn. "Kontserte korraldame juba praegu. Seda projekti me alustasime aastal 2012. Kontserte oleme korraldanud vabas õhus, aga nagu Eestis ikka, sõltuvad kõik need asjad väga suures osas ilmast. Meie soov ongi rajada mere äärde 150-ruutmeetrine lava kontsertide ja etenduste korraldamiseks, mis oleks ühest küljest täiesti avatud ja teisest küljest klaasseinaga, et külalised saaks meretunnetuse kätte, aga samas ei peaks paduvihmas kunsti ja kultuuri nautima," rääkis Prits.
"Valmis peab projekt olema 2019. aasta sügiseks, aga põhihooaeg algab meil mais, nii et mõistlik oleks see selleks ajaks valmis saada. Kogu bürokraatia pool on tehtud ja oleme alustanud ehitushangete ettevalmistusega. Niipea kui võimalik, üritame kopa maasse lüüa," sõnas ta.
Ulatuslikku salapiiritusevedu käsitleva muuseumi projekti kogumaksumus on 582 000 eurot, millest ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetus moodustab 466 000 eurot. Lisaks on Trogar OÜ-l plaanis muuseumi juurde rajada omavahenditest üheksa numbritoaga hotell kuni 35 külastajale.