Kodutoetust taotleb ligi 700 lasterikast peret

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Margus Ott

Ligi 700 vähekindlustatud lasterikast peret esitas KredExile taotluse kodutoetuse saamiseks.

Alates 29. maist kuni 30. juunini oli vähekindlustatud lasterikastel peredel võimalik oma elamistingimuste parandamiseks taotleda KredExilt kodutoetust.

Taotluse esitas 668 peret. Taotluste kogusumma on 5,8 miljonit eurot ning keskmine taotletav toetussumma 6942 eurot.

Kokku jagatakse lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks 3,2 miljonit eurot.

Kodutoetust soovivates peredes kasvab 2347 last.

Toetust taotles 429 kolme- ning 164 neljalapselist perekonda. Suurima laste arvuga peres kasvab kaheksa last ning neljas peres seitse last.

Kõige rohkem laekus taotlusi Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Pärnumaalt ehk vastavalt 122, 115 ja 59. Kõige vähem taotlusi laekus Hiiumaalt, Läänemaalt ja Saaremaalt ehk vastavalt kolm, üheksa ja 16. Taotlejatest 557 esitasid taotluse esimest korda ning 111 puhul on tegemist korduvtaotlejaga.

"Kodutoetus aitab lasterikastel peredel oma elamistingimusi nüüdisajastada, olulisi suuremaid parandustöid teha ning muuta oma kodud energiatõhusamaks. Toetuse abil on läbi aastate soojustatud sadu maju, paljud pered on oma kodule saanud uue katuse, rajatud on vee- ning kanalisatsioonisüsteeme, tehtud korda küttesüsteeme ning parandatud hoonete sisekliimat. Tehtud tööd on muutnud paljude laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks," rääkis KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Riiklik toetus elamistingimuste parandamiseks ja nüüdisajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot.

Tagastamatut toetust saab kasutada näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta nüüdisaegsetele elamistingimustele.

Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.

Tagasi üles