Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2017/08/03/6953423t1h7da0.jpg)
Eesti statistikaamet avaldas 1. augustil värsked andmed liha tootmise ja tarbimise kohta Eestis 2016. aastal. Nende järgi jõudis liha tarbimine aastas inimese kohta rekordilise 82,2 kg-ni. See räägib selget keelt liha kindlustunud kohast tasakaalustatud toitumist pooldava tarbija menüüs. Võrreldes 2015. aastaga kasvas liha tarbimine inimese kohta koguni 6,6%. Kindlasti on siin oma roll ka inimeste ostujõu kasvul, mistõttu osteti lihatooteid toidulauale sagedamini.
Lihaliikide lõikes on tarbimine Eestis erinev. Kuigi juba 2015. aastal oli sealiha tarbimine ülimalt kõrge, siis 2016. aastal kasvas sealiha tarbimine inimese kohta 5,7%, lausa 44,2 kg-ni, mis hoiab meid jätkuvalt uhkelt „sealiharahvaste“ seas. Antud kasv on isegi loogiline, kuna 2016. aasta algas väga madalate sealihahindadega, mis omakorda võimendas sealiha müüki, kuigi aasta lõpus hakkas tarbimine veidi vähenema. Kui võrrelda meid Euroopa suurte sealihariikidega, siis arenguruumi meil veel on. Näiteks Taanis, mis on üks suurimaid sealihatootjaid, süüakse aastas 56 kg sealiha inimese kohta, Saksamaal 52,4 kg inimese kohta ning isegi meie lähinaabrite juures Leedus 48 kg.
Globaalselt veab liha tarbimise kasvu just linnuliha, sama trendi võime näha ka eestimaalaste tarbimisharjumustest: eelmisel aastal kasvas linnuliha tarbimine inimese kohta 5,6%, 26,1 kg-ni. Ainsa kodumaise linnulihatootjana näeme, et linnuliha on populaarne hea hinna, tervisliku kuvandi ning kontrollitud usaldusväärsuse poolest. Tarbijale on oluline, et tootja suudab tagada kontrolli kogu väärtusahela üle n-ö farmist toidulauale ning seda saab ka tarbija ise pakendi pealt vaadata, kust farmist just tema ostetud kanafilee või poolkoivad pärinevad.
Veiseliha tarbimine kasvas eelmisel aastal isegi 8,6%, kuigi veiseliha tarbitakse Eestis ikka väga vähe – 2016. aastal 8,8 kg inimese kohta. Ilmselt tuli väike veiseliha tarbimise kasv eestimaalaste suurest veise hakkliha ja selle segu sea hakklihaga (kodune) armastusest. Veiselihamüügi suurendamiseks on vaja tarbijaid harida, et inimene oskaks ka midagi kalli ostetud steigiga ette võtta, ning see peakski töötlejate prioriteediks järgnevatel aastatel olema.
2016. aasta oli Eestis liha tarbimise poolest erakordne kasvuaasta. Sellegipoolest jääme veel Euroopa Liidu keskmisele liha tarbimisele umbes 10% alla. Rakvere ja Talleggi 2016. aasta müügistatistikat vaadates on kasvanud värske liha, hakkliha, leivakatete ning singi, peekoni ja viinerite müük. Trendina saab välja tuua ka slow-cooked-toodete edu, mida ostetakse iga aastaga aina enam.
AS HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScan kontserni. Eestis on meie kaubamärkideks Rakvere ja Tallegg.
HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, mis toodab ja turustab tugevate kaubamärkide all kvaliteetset ja vastutustundlikult toodetud sea-, veise-, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. HKScani kliendid on jaemüügi ja toitlustusega tegelevad ettevõtted, tööstused ning ekspordisektorid. Meie koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades, ekspordime oma tooteid pea 50 riiki. HKScani netokäive oli 2016. aastal 1,9 miljardit eurot ja kontsernis töötab ligikaudu 7300 töötajat.