/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/04/10/3951291t1h1143.jpg)
Möödunud aastal leiti Ida-Virumaalt kaks hõbeaaret ning ühe aarde kõrvalt tuli välja ka Eesti arheoloogiliste leidude seas haruldane rauast kaubatoorikute peitleid, aarete avastajaid ootab 7600 euro suurune leiutasu.
Lüganuse hõbeaarete leidjat ootab suur leiutasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal leiti Ida-Virumaalt Lüganuse vallast kaks hõbeaaret, muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert ütles, et amet korraldas leiukohtades ka väiksemahulised eeluuringud. Arheoloogid avastasid teise aarde leiukohas asulakohale iseloomuliku kultuurkihi.
"Kunagisest inimtegevusest ja elamistest olid jäänud maapõue põlenud ja põletamata loomaluu, metallesemete katked ja savinõukillud," sõnas Kangert.
Arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu on teinud ettepaneku maksta aarete leidjale, kes avastatust kohe muinsuskaitseametile teada andsid, 7600 euro suuruse leiutasu.
Arheoloog ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles, et kant, kust kaks hõbeaaret välja tulid, on Eesti kõige aareterikkam piirkond. "Praeguse uurimisseisu juures on teada ligi paarkümmend sealt leitud ja tõenäoliselt Purtse sadamakohaga seotud viikingi- ja järelviikingiaegset hõbeaaret," sõnas ta.
Kiudsoo sõnul koosneb esimene aare kokku 28 mündist ja ühest münditoorikust. Neist 15 on anglosaksi vermingud ning neli anglosaksi müntide imitatsioonid. Viimastest on kolm pärit Skandinaaviast ning üks võib olla vermitud Iirimaal. Saksamaal tegutsenud rahapadade toodang on esindatud üheksa eksemplariga. Leiu noorimad mündid on löödud Inglismaal kuningas Knudi ajal pärast 1017/18. aastat.
Lisaks müntidele sisaldab aare ka hõbedast oimuehte fragmenti.
Teine aare koosneb 16 Friisimaal vermitud mündist. Noorimad neist on vermitud krahv Ekbert II (1068–1077) valitsemisajal.
"Leiu koostis lisab tuge juba varemalt esitatud hüpoteesile, mille kohaselt puudutas aastatel 1060.–1070 Loode-Venemaale suundunud friiside kaubanduslik invasioon eelkõige Eesti põhjaranniku alasid. Just sealt on saadud mitmeid, valdavalt või lausa täielikult Friisi müntidest koosnevaid aardeid," rääkis Kiudsoo.
Kiudsoo sõnul tuli esimese aarde kõrvalt välja ka kaks rauast nelinurkset kaubatoorikut. "Seda leidu võib pidada hinnaliseks peitvaraks," ütles arheoloog. "Kaubatoorikuid sisaldavate peitvarade näol on tegemist alles esimeste taoliste leidudega Eestis."
Ta märkis, et kui suhteliselt väikesi töötlemata toorrauatükke leitakse rauasulatuskohtade arheoloogilistel uuringutel suhteliselt palju, siis suured müügikõlblikud pooltooted on märksa haruldasemad. Eestist on seni teada vaid kaks üksikut juhuleidu Kuusalu ümbruskonnast, mida võis kaubatoorikuna interpreteerida.
Kiudsoo selgitas, et erinevalt otse sulatusahjust saadud niinimetatud ahjutoorikust on kaubatoorikud juba esmalt töödeldud.
"Rauasulatusahjust välja võetud ahjutoorik kuumutati naabruses asunud väliääsis uuesti üles ja taoti seejärel alasikivil või -pakul valmis kaubatoorikuks. Kuna Ida-Virumaa sellest piirkonnast on niisuguseid nelinurkseid toorikuid avastatud hiljuti juba kolmest kohast, võiks nende kuju ja suurus osutada Kirde-Eesti kaubatooriku spetsiifilisele välisilmele," rääkis ta.
Läbi aegade suurim leiutasu, 99 063 eurot, maksti välja 2011. aastal Linnakse ehk Raasiku aarde eest.
2015. aastal maksti Kõue teise aarde leidjatele tasuks 65 300 eurot ning 2014. aastal maksti 55 000 eurot 2013. aasta sügisel Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast välja tulnud hilisviikingiaegse hõbeaarde leidjale.
Mullu maksti Jõgevamaalt Vaidaverest välja tulnud aarde leidjale 39 000 euro suurune leiupreemia. 2008. aastal maksti 510 990 krooni ehk 32 658 eurot Kaarmast välja tulnud 17. sajandist pärit aarde leidjale. 2011. aastal Läänemaalt Kinksi külast välja tulnud aarde leidjale maksti leiutasu 5000 eurot. (BNS)