Põletamine ei ole ainus viis jäätmetest vabanemiseks

Iga päev tekitame palju jäätmeid - mida nendega teha? Foto: Rasmus Rekand

Kevad on käes ning päike liigub üha kõrgemalt. Paraku torkavad ereda kevadpäikesega silma ka talvel pimeduse ja lume varjus olnud jäätmed. Sellepärast võetakse kevadel ette suurpuhastused nii majas kui aias.

Äraviskamisele lähevad vanad mööblitükid, riided, värvipurgid, rehvid ja muu kasutuks muutunud kraam. Ikka ja jälle tekib küsimus, mida kõige sellega peale hakata.

Lõke ei ole ainus ega õige lahendus Pahatihti leitakse, et lihtsaim viis kogunenud risust ja rämpsust lahtisaamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata.

Jäätmete põletamise komme kaob visalt, ehkki selle tegevusega kaasnevad suured riskid. Igal aastal tuleb ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid - putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad.

Mida ja kuidas põletada

Keskkonnanõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu.

Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist. Samamoodi ohtlik on lõkke ääres mürgiste gaaside sissehingamine.

Puidu ja okste põletamisel tuleb muidugi kõiki ohtusnõudeid silmas pidada. Samuti tuleb järgida kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorraeeskirju ning veenduda, kas selline tegevus on lubatud või mitte. Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga, lõkkease ja selle ümbrus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Kindlasti tuleb arvestada ka lõkke kaugust hoonetest ja metsast.

Täpsemat infot lõkke tegemise nõuete ja kohalike omavalitsuste heakorraeeskirjade kohta saab Päästeameti infotelefonilt 1524.

Ees seisab tuleohtlik periood, mil metsa ja muu taimestikuga kaetud aladel ning turbapinnasega aladel on tuletegemine keelatud. Lõket võib teha vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

Mida muude jäätmetega ette võtta?

Meie endi tervise ja looduskeskkonna hoidmiseks tuleb ohtlikud jäätmed ja probleemtooted eraldi kokku koguda.

Kõik, mida on võimalik taaskasutada või taaskäidelda, tuleks eraldi sorteerida ja viia vastavasse kogumispunkti.

Ohtlikud jäätmed nagu värvid, lakid, vanad akud, patareid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Selle kohta tuleks infot küsida kohalikust omavalitsusest.

Remondi või ümberehituse käigus tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavale jäätmeluba omavale ettevõttele.

Jäätmeid ei tohiks anda nn haltuura korras vedajatele, sest selliste vedajate käest võivad jäätmed sattuda mitte prügilasse vaid kusagile kraavipervele või metsa alla. Seaduse järgi vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest nende omanik ja kui loodusesse viidud jäätmete omanik kindlaks tehakse, tuleb tal trahvi maksta.

Rehvid ja vanad elektroonikaseadmed tuleb viia kogumispunktidesse või tagastada need müügipunkti ning selle eest tasuda ei tule.

Metallijäätmed lähevad metallikokkuostu. Muude (suuremõõtmeliste) jäätmete äravedamise või kogumise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest.

Paberit ja pappi saab ahjuküttega elamus kasutada tule tegemiseks. Samas ei ole soovitatav ahjus või pliidi all paberit või pappi suures koguses põletada, sest see tahmab lõõre ja tekitab pigi. Papp ja vanapaber tuleks viia selleks ettenähtud konteinerisse. Nende ümbertöötlemisega saab väga olulisel määral loodusressursse kokku hoida.

Üks võimalik variant - kompostimine

Oksad, lehed ja aiast kogutud taimejäänused ja kuluhein on väärtuslik materjal komposti tootmiseks. Kompostida võib kompostihunnikus või kompostimiskastis.

Kompostimine tuleb kõne alla nii era- kui ka kortermajade puhul, ehkki tihe- ja hajaasustusaladel on selleks erinevad nõudmised. Linnas on lahtised kompostihunnikud ebasoovitavad või isegi keelatud.

Korteriühistu puhul on võimalused sortimine ja sorditud jäätmete äravedu jäätmekäitlusfirma poolt, kes võtab sorditud jäätmete eest väiksemat tasu. Teine võimalus on soetada ühe või mitme maja peale komposter või mitu ja vajalikud lisatarvikud. Komposter võtab vähe ruumi, on kiire, vajab vähe aega. Biojäätmete kohta täpsemaid võimalusi on soovitav küsida oma vallast. Linnades on rajatud kompostimisplatsid, kuhu saab aiast riisutud lehed või puuoksad ära viia.