Eluenergia tärkab idanevast seemnest

Idandamistornis on mugav mitut sorti seemneid ja ube korraga idandada - kogu protsess on hästi jälgitav ning tulemust jagub tervele perele. Foto: Katri Kaldaru

Toidulaua rikastamiseks ning organismi turgutamiseks tasub mõni peotäis seemneid klaaspurki idanema panna. Katsetamisvõimalusi on alates Eesti põldudel kasvavast nisust-kaerast võõrsilt toodud amarandiseem­nete ja trooja läätsedeni.

Idandamiseks sobivad keemiliselt töötlemata puhtad seemned, mida saab ise oma aias kasvatada, hankida mõnelt talunikult või osta poest. Kaubandusvõrgust on Lääne-Virumaal suurim valik saadaval Mahe Mehe öko­poes, aga samuti lei­dub üht-teist talutoodete poodides ning turgudel.

Idandamisanumatena võib kasutada spetsiaalseid idandamistorne (müügil ökopoodides), kus saab korraga mitmel sordil idaneda lasta, ja idandamispurke (müügil näiteks Rakveres Biore Ter­visestuudios, Mahe Mehes). Kuid protsess toimub kenasti ka tavalises klaaspurgis, millele marli kummi abil peale tõmmatud.

Mahe Mehe poodi pidav Katri Kaldaru jagas idandamise põhitõdesid: “Võtta vajalik kogus seemneid, maksimaalselt veerand klaaspurgi mahust, ja loputada korralikult veega. Loputatud seemned panna purki ja lasta purk vett täis. Leotada (olenevalt seemne liigist 6-24 tundi). Mõned seemned ei vaja leotamist, nt linaseemned.

Pärast leotamist seemneid veel kord loputada, panna purgile marlitükk, tõmmata kumm üle ning keerata purk tagurpidi nõrguma - soovitatavalt toetada taldrikule 45kraadise nurga all. Paar korda päevas tuleb seemneid õrnalt loputada ja nõrutada. See on vajalik selleks, et esiteks vajavad seemned idanemiseks niiskust, teiseks võivad nad loputamata hakata lihtsalt haisema ja roiskuda. Purki tuleb hoida soojas ja pimedas. Kui idud on juba näha, tuleb purk tõsta valguse kätte.”

Kui idud on saavutanud söömiseks paraja staadiumi, võib neid mõne päeva külmikus säilitada, kuid kõige kasulikumad on nad värskelt.

Rohkelt vitamiine

Igat sorti seemnetel ja nende idudel on erinev väärtus.
“Üldjuhul on idudes palju B-rühma vitamiine. Kui idu kasvab ja muutub roheliseks, on temas rohkelt C-vitamiini, samuti E-vitamiini ja beetakarotiini. Neid on suhteliselt kerge seedida ning talveperioodil hea või­malus saada idude näol puhast värsket salatit,” rääkis Katri Kaldaru.

Kaldaru selgitas, et kui idusid süüa toorelt, annavad nad kehale ruttu eluenergiat ja jõudu, kui aga idusid kuumutada, on nad organismile veel kergemini seeditavad.

“Värskeid idusid on hea serveerida vürtsikate toitude juurde, nad jahutavad vürtside kuuma toimet. Salatina kasutades on kõige kasulikum panna peale õli baasil salatikastet – see kooslus muudab idude omadusi veelgi paremaks,” jagas Katri Kaldaru oma kogemusi.

“Kuigi idude söömine on inimese organismile väga kasulik, ei sobi see ajurveda järgi (v.a mungoa-, kõrvitsa-, päevalille-, vesikressi- ja kaeraidud, mis on ise diureetilise toimega) neile, kel organismis liigselt vett, näiteks südamehaigetele, neeruhaigetele, diabeedihaigetele,” märkis Kaldaru.

Kasvata ise

Katri Kaldaru sõnul on mõnedelt seemnetelt väärtuslike võrsete saamiseks mõttekas need hoopis mulda pista, näiteks kõrvitsa- ja päevalilleseemned, mille võrsed on õige aeg kääridega ära lõigata või lihtsalt noppida siis, kui idulehed end välja keerama hakkavad – kui neil pikalt end sirutada lasta, siis muutub maitse kibedaks.

Samuti saab lihtsa vaevaga kül­vata mulda salatkressi ehk vesi­kressi seemned ning õige pea lõigata rohelisi kressilehekesi.

“Kress on kevade toonikum, ta stimuleerib, soojendab ja taastab organismi ning viib organismist vett välja. Vesikressi võib idandada ka seemnetest, kui mulda külvata ei soovita,” rääkis Katri Kaldaru.

Rohkelt rasvhappeid sisaldavaid linaseemneid, millel on üht­lasi põletikuvastane toime, ei tohi ida­nema pannes eelnevalt leotada, samas tuleb neid tihti ja rohkelt niisutada.

“Väga hästi sobivad idandamiseks ka redise-, sinepi-, sibula-, hanemaltsa-, litterheina-, punase ristiku, sinilutserni, rebas­heina- ehk amarandi­seem­ned. Samuti beluga läätsed, trooja läätsed, rohelised ja punased läätsed, kikerherned, mung­uba, sojauba, aeduba, hernes, lam­balääts,” loetles Katri Kaldaru.

Eesti teraviljadest on kasulik idandada nii nisu, rukist, otra, kaera kui tatart.
Kindlasti ei tohi söömiseks idandada seemnepoodidest külvamiseks mõeldud töödeldud seemneid, küll saab aiapidaja korjata neist seemnetest võrsunud taimedelt omakorda seemneid ja neid talveperioodil idandatuna tarvitada.
Nii et kel omakasvatatud seem­nete vastu huvi, sel ei tasu näiteks ülekasvanud rediseid kohe kompostikasti kärutada, vaid lasta enne valmida ka seemnetel.

Kuidas idusid kasutada
- Salatites, kombineerituna näiteks viilutatud suvikõrvitsa, porgandi, peedi, spinati, kurgi, salatilehtede, redisega.
- Pasta-, voki- ja riisiroogades ning suppides, lisades toidu valmimise lõppjärgus.
- Võileibadel.
- Kõikvõimalike ubade idusid võib iseseisva roana valmistada kergelt oliiviõlis läbi kuumutades ja pisut sojakastet peale piserdades.
- Läätsede, ubade ja kikerherneste idusid tuleks enne tarvitamist küpsetada või aurutada mõni minut.


Idude omadused

- Nisuidud sisaldavad magneesiumi, kaaliumi, fosforit, aminohapet.
- Rukkiidudes on magneesiumi, kaaliumi, tsinki, fosforit, rauda, vaske, foolhapet, B6-vitamiini. Need idud alandavad vererõhku, on kasulikud arteroskleroosi ja veresoonkonna haiguste puhul.
- Odraidudes on rauda, tsinki, magneesiumi, kaaliumi, foolhapet, B6-vitamiini, vaske, fosforit. Tugevdab ja tasakaalustab organismi.
- Kaeraidudes on magneesiumi, fosforit ning neil on ühtlasi diureetiline ehk organismist vett välja viiv toime. Vähendab vere suhkrutaset.
- Tatraidudes leidub magneesiumi, kaaliumi, tsinki, valke, B6-vitamiini, diamiini, vaske, foolhapet, mis taastavad jõuvarusid.
- Riisiidudes on magneesiumi ning neil on limaskesti parandav toime, samuti on nad kasulikud kõrge vererõhu puhul.
- Kõrvitsaidudes on palju tsinki ja rauda, neid seemneid tasub panna mulda.
- Päevalilleidudes leidub palju tsinki.

Mungoa idud ingveriga

2 tassi idusid
1 spl külmpress oliiviõli
½ spl värskelt riivitud ingverit
1 spl tamari- või sojakastet
1/8 tassi mandleid (soovi korral)

Pane pannile veidi vett ja siis lisa õli. Lisa ingver ja idud, sega hästi läbi ning küpseta keskmisel kuumusel 2 minutit. Lisa tamari ja mandlid, sega läbi ja küpseta veel 1 minut. Võta pann tulelt.
Sobib hästi riisiga.

Lihtne õlibaasil salatikaste

5 spl oliiviõli
2 spl värskelt pressitud laimimahla või sidrunimahla
maitse järgi soola ja pipart

Hästi läbi segada ja lisada salatile, idudele.